Õhuseire käib pidevalt, kuid info seisab

Ain Alvela 26. november 2009, 00:00

Õhusaaste pole lokaalne nähtus, juba kord õhku sattunud saastepilv ei tunne riigipiire. Avalikkus on aga teadmatuses, milline on Eestimaa kohal oleva õhu kvaliteet ja kust, kuhu ning millal liiguvad saastepilved. Näiteks kui paljud meist teavad, et õhk pole saastunuim Ida-Virumaa kohal, vaid hoopis Tallinnas, Tartus ja Pärnus?

Ilmneb koguni, et paiksete saasteallikate, st tööstusettevõtete kohta käivat infot avalikkusele ei jagata.

Äripäeva sellekohase küsimuse peale vastas keskkonnaministeeriumi (KKM) info- ja tehnokeskuse (ITK) õhuseire spetsialist Nele-Brita Purik, et välisõhu saastamise aruanded sisaldavad peale heitkoguste ka andmeid ettevõtete kohta, mistõttu ei ole see info avalikuks kasutamiseks.

"Välisõhu saastamisega seotud aruanded üksikute aruandjate lõikes on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mille avalikuks tulek ohustaks teiste osapoolte ärihuve," teatas Purik.

"Selle aasta lõpuks on saasteainete heitkoguste kohta info ettevõtete kaupa kättesaadav keskkonnaregistri kaudu," lisas ta.

Infot heitkoguste ja ettevõtete kohta on tema sõnul võimalik saada ITK-le teabenõuet esitades.

KKMi haldusalas olev ITK tegeleb muu hulgas õhuseirega. Viimase olemus seisneb õhukeskkonna seisundi jälgimises ning mingisuguse probleemi ilmnemisel selle metoodilises seiramises kindla aegrea jooksul. Seire analüüsi tulemuste põhjal teeb keskuse õhuseire büroo järeldused, kirjeldab põhjuseid ning pakub välja lahendusvariandid.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Veljo Kimmel ütles, et alati ei pruugi pelgalt seiretulemustest saaste põhjustajate leidmiseks piisata. Küll aga saab neile toetudes leevendada ilmnenud probleeme parimal mõeldaval moel.

Saasteilma ennustamine lubaks elanikkonda teavitada, kust kuhu saastepilved levivad. Sellest samm edasi on bioloogilise ilma (allergeense õietolmu leviku) prognoosimine, sest just sellel on otsene mõju inimeste tervisele.

Euroopa Komisjon on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Eestis esineb õhus tahkete osakeste ohtlikult kõrgeid kontsentratsioone. Eriti Tallinnas, kus õhusaaste viimasel paaril-kolmel aastal järjest suurenenud.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi vanemteadur Marko Kaasik märkis, et õhuseires on oluline koht mudelarvutustel ehk maakeeli öeldes prognooside koostamisel.

Tema sõnul põhineb kaasaegne ilmaennustus pidevalt töötavatel mudelitel - üüratut arvutusvõimsust vajava modelleerimise tulemus on näiteks igaõhtune tele-eetris näidatav ilmakaart.

"Mudelarvutuse abil oleks võimalik näha üks-kaks ööpäeva ette ilmast põhjustatud kõrgeid saastetasemeid," kinnitas Kaasik. "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemil on kõik tehnilised eeldused toimida hoiatussüsteemina - selleks on vaja tagada seadusandlik raamistik ja teenindav personal."

Ta lisas, et mõõtmine ja selle tulemuste analüüsimine võib olla mudelarvutusest kuni tuhat korda kallim.

Keskkonnauuringute keskuse (KUK) õhukvaliteedi büroo juhataja Marek Maasikmets möönis, et saasteilmaennustuse regulaarse avaldamise võimalus on vajalik. "Sellised teated võiksid ilmuda küll. KUK teeb arendustöid EMHIga, et taoline mudel tööle saada. Ennustamine muutub võimalikuks pärast prognoosmudeli (Hirlam EMHIst pluss Match KUKist) käimasaamist," kinnitas ta. "Õietolmu leviku seirest loobus sotsiaalministeerium rahapuuduse tõttu."

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) arendusosakonna juhataja Aarne Männik avaldas kahtlust, kas keemilise ilma ennustamine peaks just televisioonis igaõhtuselt rahvani jõudma.

"Euroopas tegelevad saasteilma prognoosimisega meteoroloogiaasutused. Kunagi oli see ka Eestis nii, aga nüüd meil sellist kohustust ei ole," selgitas Männik. "Soomlaste tehtavast saasteprognoosist detailsema ennustuse tegemine oleks keeruline ja ma pole kindel, kas selle järele suurt nõudlust oleks," lisas ta.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratleb keskkonnaseire ühe eesmärgina rahva informeerimise ja teadlikkuse suurendamise.

WHO Eesti esinduse juhi Jarno Habichti sõnul on info jagamisel oluline, et iga raadiokuulaja, lehelugeja või telerivaataja saaks lisaks uuele teadmisele ka ise midagi ette võtta.

Ta selgitas, et on riike, kus teavitatakse inimesi suurenenud päikesekiirgusest ja soovitatakse keskpäeval vältida näiteks väljas sportimist. Pariisi kohalikes lehtedes teavitatakse inimesi saastuse tasemest homme ja ülehomme valgusfoori värvides.

"Sellised ennustused kasutavad matemaatilisi mudeleid, on väga väärtuslikud ja tõstavad inimeste teadlikkust, võimaldades vastavalt saadud infole oma käitumist muuta," kinnitas Habicht. "Allergiat tekitava õietolmu leviku kohta info jagamisel on riikidel erinevad praktikad," lisas ta.

Habicht on seda meelt, et energeetikat ja transporti tuleb järk-järgult korraldada vähem saastavaks, sest keskkonda säästvad otsused on suurema mõjuga kui igapäevane info jagamine.

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise valdkonna juht Heli Laarmann ei pea otstarbekaks igaõhtust saasteprognoosi.

"Eesti keskkonna seisund ei ole nii halb, et sellest iga päev rääkida," märkis ta. "Küll aga oleks mõistlik edastada asjakohast teavet olukordades, kus teatud põhjustel kujutab saaste olulist terviseriski, seostades seda saastekohaga. Näiteks saaste suurenemine kuumade ja tuulevaiksete ilmadega. Seega - teave eelkõige kohalikku meediasse. Sellist lokaalset infot võiks pakkuda ka tabloodel otse saastekohas."

ITK seirebüroo juhataja kt Kait Antso tunnistas, et keskkonnainfo, sh seiretulemuste avalikustamine, on aeganõudev ja edeneb visalt.

Nii on praeguseks avalikult saadaval õhukvaliteedi andmed 2008. aasta seisuga, heitkogused 2007. aasta ja bioindikatsioon 2005. aasta seisuga.

Detailsem välisõhu kvaliteeti iseloomustav info on saadaval riikliku keskkonnaseire veebilehelt.

Marek Maasikmets, keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi büroo juhataja
Keskkonnaamet peab välisõhu nõutava kvaliteedi tagamiseks koostama saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava piirkonna kohta, kus välisõhu saastatuse tase sõltub mitme saasteallika koosmõjust, kui välisõhu saastatuse tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine suhtes kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ja saastetaluvuse piirmäära summaarselt.

Praegu on koostatud Tallinna välisõhu kvaliteedi parendamise tegevuskava eelnõu. Selle raames töötati välja ka peente osakeste tasemete vähendamise meetmed.

Jarno Habicht, WHO Eesti juhataja
Elanikkonna teavitamise juures on oluline juhtida tähelepanu suurtele ohtudele. Nii teavitatakse suvel suurtest metsatulekahjudest ning sellest tingitud saastest õhus. See võimaldab riskirühmadel olla siseruumides, valida vastav kehaline aktiivsus või lihtsalt jälgida oma tervist.

Rahvatervise aspektist on nii, et mida vähem on õhus tahkeid osakesi, seda parem on inimeste tervis.

WHO hindab keskkonnas toimuvaid muutusi ja nende mõju tervisele ja annab soovitusi olukorra parandamiseks, aga ei rakenda sanktsioone.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing