Pankroti veetlus jõuvõttena tuhmub

Anne Oja 26. november 2009, 00:00

Eile riigikogus teisel lugemisel olnud kohtutäituri seaduse kohaselt algab pankrotimenetlus tuleval aastal alles pankroti väljakuulutamisest, mitte pankroti algatamisest.

Seaduseelnõu väljatöötamisel osalenud pankrotihaldur Toomas Saarma rääkis, et praeguses majandussituatsioonis on pankroti algatamisest kujunenud survevahend võlgade kättesaamiseks.

"Kui menetlus algatatakse, võtavad äripartnerid juba teatud hoiaku ja see pole ettevõtte majandamise seisukohalt hea," lisas Saarma. "Eesmärk on mitte panna ettevõtet löögi alla, võib-olla algatab keegi pankroti ka pahatahtlikult, et halvata ettevõtte tegevust."

Harju maakohtu kohtuniku Merike Varuski sõnul on pankroti väljakuulutamiseta lõppevaid kohtuasju arvestataval hulgal, kuna kulukate ja pikalevenivate võlavaidluste pidamise asemel eelistavad ettevõtjad kohtumaju pankrotiavaldustega üle külvata.

"Pankrotimenetluse algatamine ei tähenda automaatselt pankroti väljakuulutamist, vaid tegemist on ettevalmistava etapiga," selgitas Varusk. "Kuna seda eripära tihti ei teata, arvataksegi, et pankrotimenetluse algatamine tähendab võlgniku pankroti väljakuulutamist."

Kohtuniku sõnul jääb pankrot kõige sagedamini välja kuulutamata tõendamata nõuete tõttu. "Tihti on pankrotiavalduse esitamise põhjuseks võlausaldaja soov vältida pikka ja kulukat hagimenetlust ja seetõttu esitab ta pankrotiavalduse," ütles Varusk. Kui sageli Eesti ettevõtjad makseraskustesse sattunud äripartnereid pahatahtlikult ründavad, kohus arvestust ei pea.

Raidla Lejins & Norcousi partner Raino Paroni tõdes, et pankrotiga ähvardamine ja põhjendamatute pankrotiavalduste esitamine on sagenenud ja kujunenud omamoodi tööriistaks võlgade sissenõudmisel.

Põhjendamatute pankrotiavalduste kaotamiseks soovitas Paron kohtuid senisest aktiivsemalt nende esitajaid karistada, kas või kõigi menetluskulude tasumise kohustusega.

Pankrotimenetluse algatamise kadumine sisulise poole pealt midagi ei muuda. Kaob ära üksnes võimalus, et maksejõulise ettevõtte suhtes viiakse läbi pankrotimenetlust.

Äripäeva andmetel on ühed usinamad makseraskustes ettevõtete halvajad pangad, kes kohtusse esitatud pankrotiavaldusest teada saades firma kontod ja arvelduskrediidi blokeerivad.

Ühest sellisest juhtumist rääkis võlgade sissenõudja Lauri Vitsut, kes esindab omanikevahelisest tülist räsitud liugustetootjat Structo (praeguse nimega OÜ Stirpe). Vitsuti sõnul otsustas üks ettevõtte omanikest teisi alt tõmmata ja sõlmitud kokkuleppeid eirata. Oma tahtmise läbisurumiseks viis ta kohtusse pankrotiavalduse ja teavitas sellest ka Nordea panka. Pank blokeeris arvelduskrediidi, esitades hiljem maksuvõlale viidates lepingu lõpetamise ultimaatumi. Kas liugustetootja oleks panga jõulise sammuta suutnud majandustegevust jätkata, pole loomulikult teada, kuid praeguseks on maksejõuetus põlistatud.

Nordea pank loobus kliendisuhetele viidates juhtumi kommenteerimisest. Swedbank ei soostunud samuti rääkima, mida sarnases situatsioonis tehakse.

Ettevõtte konto kasutamise blokeerimise aluseks saab olla kas ettevõtte esindusõigusliku isiku taotlus, blokeerimist lubav leping või seadusest tulenev kohustus (nt kohustus täita kohtumäärusi).

Pankrotiseaduse muudatusega ei muudeta sisuliselt pankroti väljakuulutamisele eelnevaid tegevusi. Termin "pankrotimenetluse algatamine" soovitakse asendada "ajutise halduri nimetamisega", kuivõrd terminit "pankrotimenetluse algatamine" peetakse liigseks märgistamiseks (seaduseelnõu seletuskirjas toodud väited). Siiski võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid, muu hulgas keelata pangakontode käsutamist. Kui pangale esitatakse jõustunud kohtumäärus, peab seda täitma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing