Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rikaste TOP: Metallivahenduse salarikkurid
Ei öelnud 2005. ja 2006. aastal ka Äripäevale, mil me jätsime ärimehed ebaõiglaselt 2005. aasta rikaste TOPi ukse taha. Küll aga on nad trooninud edetabelit järgnevatel aastatel ja sel aastal platseerusid 341 miljoni kroonise varandusega juba 75. kohal.
Ärimeestele kuulub värviliste metallide vahendamisega tegelev Nordmet. Kui kinnisvaraga tegelevat tütarfirmat Nordmet veel reklaamib, siis oma põhitegevusalast ja raha genereerimise allikast ei soovi nad sõnagi paotada.
Esimese reaktsioonina üritas Nordmeti esindaja Äripäeval firmast kirjutamise üldse ära keelata, põhjendas seda sellega, et ettevõttel paikneb Eestis vaid kontor ning kes see ikka nende vastu huvi tunneks. Veidi aega hiljem ettevõte siiski leebus ning lubas e-kirja teel kaaluda vähemalt faktide kontrollimist, kuid lõpuks polnud ettevõtte omanikering siiski nõus endast midagi rääkima ning soovitati pöörduda äriregistri poole.
Eduard Gorshenini, Maxim Grigorievi, Aleksandr Semjonovi ja Artur Veismani rikkuse allikas on 2000. aastal päev enne naistepäeva Tartus Fortuuna tänaval rajatud värviliste metallide vahenduse tegelev Nordmet. Eestis asub firmal vaid kontor, metalli liigutamine käib läbi Peterburgis, Moskavas ja Jekaterinburgis asuvate ladude.
Juba aasta pärast tegutsema hakkamist näidati 2001. aastal tervelt 289 miljoni kroonist käivet ja 9,3 miljoni kroonist kasumit. Kolmandik kasumit teeniti Londoni Metallibörsil futuuridega kauplemisest.
Tõenäoliselt on tuletisinstrumentidega kauplemisest tulnud Nordmetile ka ajaloo suurim löök, kui 2006. aastal saadi kauplemisest tervelt 368,7 miljonit krooni kahjumit. See pole neid aga heidutanud ning derivatiividega kauplevad nad praeguseni.
Nordemeti käive on aastate jooksul kasvanud kümneid kordi. 2007. aastal ületati käibes esmakordselt juba 3 miljardi joon. Eelmisel aastal oli käibes esimene tagasiminek ning käive langes 2,7 miljardi kroonini. Kasumid püsivad aastas stabiilselt ülevalpool 100 miljonit krooni. Kogu müük toimub tolliladudes ning väljaspool Eestit kõikjal maailmas - Euroopas, USAs, Hiinas, Jaapanis, Lõuna-Ameerikas jne.
Omakapitali oli eelmise aasta lõpuks kogunenud Nordmetil ligi 600 miljonit krooni. Dividendide väljamaksmine on jäänud aastas 10 miljoni krooni juurde.
2002. aastal rajati Nordmeti kõrvale kinnisvaraarendusfirma Normet Invest.
Tegevust alustati aga alles 2004. aastal, mil osteti kokku 9 miljoni krooni eest kinnistuid. Pärast seda kasvasid kinnisvaraarendusse investeeritud mahud hüppeliselt ning 2008. aasta lõpuks oldi raha kinnisvarasse investeeritud ligi 300 miljoni krooni. Ehkki raha hakkas kinnisvaraprojektidest tagasi tulema juba 2005. aastal, on praeguseks näha, et ettevõtte jaoks on olnud tegemist pigem kahjumliku projektiga.