Ettevõtjatele paistab Ukraina keeruline

Kadrin Karner 27. november 2009, 07:29

Eilsele Ukrainas äri ajamise võimalusi tutvustanud seminarile oli kogunenud nii neid, kel äri juba pooleli, kui ka neid, kes alles pinda sondeerisid.

"Meil ei ole Ukrainaga otseseid suhteid, tulime rohkem maad kuulama," rääkis Toom Tekstiil Nonwovens OÜ juht Riho Uusmäe. Tema sõnul huvi suhteid luua arvatavasti isegi oleks. Toom Tekstiil on tegev Venemaal ja Valgevenes, rääkis Uusmäe, aga Ukraina tundub isegi veel keerulisem.

ASi Viisnurk juhatuse esimees Andres Kivistik rääkis, et kuigi Viisnurga tütarettevõte juba müüb mööblit ja ehitusmaterjali Ukrainasse, tuli ta seminarile peamiselt ennast täiendama ja kuulama, kuidas teistel läheb. "Ärimahtu kavatseme kindlasti kasvatada," märkis ta tütarettevõtte ärist Ukrainas rääkides.

Ettevõttel, kes alles kavatseb Ukrainasse minna, soovitab Kivistik välja mõelda, kuidas valuutariske maandada. "Praegu ma soovitaks arvestada sellega, et valuutakursi risk on väga suur, millega võib suuri kahjumeid saada veel lähiajal. Loomulikult on seal bürokraatia väga kõrgel tasemel ja kõik asjad venivad ja kannatust on vaja," lisas ta. Siiski rõhutas Kivistik, et tegemist on suure riigiga ja äri on seal täiesti olemas, ning arvas, et sinna tasub minna küll.

"Väikest kasu ikka sain. Igasugune suhtlus on kasulik," hindas ta ürituselt kuuldud infot.

Ukraina mõõn jäi veebruari
Välisministeeriumi esindaja Margus Solnson rääkis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seminari kuulama tulnutele, et Ukraina majandus järgnes maailmamajanduse kriisile 2008. aasta sügisel ning erinevad sektorid kogesid langust 10-60 protsendini, välja arvatud põllumajandus. "Veebruaris oli nullpunkt, mil SKT miinus oli kõige suurem, samuti kukkus kinnisvara hind ning metallisektor sai kannatada," ütles ta ning lisas, et pärast seda hakkas toimuma stabiliseerumine.

Majanduse taastumist on Solnsoni sõnul Ukrainas oodata 2010. aasta teises pooles või 2011. aastal. 2010. aastal ootavad riiki ees valimised.

Välisministeeriumi esindaja rõhutas, et ühiskonna väärtused, harjumused ja käitumismudelid ei ole muutunud, kuid on muutunud majandusolukord, mis on toonud kaasa vajaduse reformide järele – nagu lisandväärtuse suurendamine, ekspordi suurendamine, teenuste kvaliteedi parandamine ja läbipaistvuse suurendamine.

Äripäevale antud kommentaaris märkis Välisministeeriumi esindaja, et seitsmendat korda korraldatav üritus on korda läinud ning lisas, et see on muutunud omamoodi klubiliseks ürituseks. Ta rõhutas, et ürituse mõte on ka see, et mitmed ettevõtjad kohtuvad, suhtlevad ja neist võivad saada koostööpartnerid, kes tulevikus koos Ukraina turgudele sisenevad.

tasub teada
Eesti Panga andmetel on Eestist otseinvesteeringutena läinud Ukrainasse 2,5 miljardit krooni, tegelik investeeringute maht võib aga ulatuda 8-10 miljardi kroonini.
Ukraina statistikaameti andmetel töötas selle aasta 1. oktoobri seisuga Ukrainas 268 Eesti kapitali osalusega ettevõtet.
2008. aastal moodustas Eesti eksport Ukrainasse 1,9 miljardit krooni ja import Ukrainast 1,8 miljardit krooni. Võrreldes 2007. aastaga on eksprt kasvanud ligi 20%.
Peamised ekspordiartiklid olid metall ja metalltooted (20% mahust), väetised (15,3%), masinad ja seadmed (10%). Imporditi peamiselt metalli ja metalltooteid, mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid.

Ukrainast huvituvatele ettevõtjatele mõeldud soovitused:

*selgita välja olukord sind huvitavas sektoris, regioonis, perioodil

*määratle väga täpselt oma soovid ja plaanid

*plaanide tegemisel tee riskianalüüs

*turule sisenemise kava koostamisel koosta kohe ka võimalik väljumise kava (exit strategy)

*suhelge saatkonna ja teiste ettevõtetega- see on kasulik. Samuti soovitatakse liituda EBAU-ga (Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas)

Allikas: seminar "Teeviit Ukrainasse"

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. November 2009, 07:29
Otsi:

Ava täpsem otsing