Leedu peaminister euro pärast majandust ei halva

Sirje Rank 27. november 2009, 11:17

Leedu ei kavatse euro nimel valusaid ohvreid tuua, mis vähendaks nõudlust ja teeks majandusele kahju, ütles Leedu peaminister Andrius Kubilius.

„Need on väga ambitsioonikad meetmed, väga valusad meetmed ning loomulikult on sellel piirid, mida teha on võimalik,“ ütles Kubilius eile agentuurile Bloomberg antud intervjuus. Eesmärk ei ole „kogu majandust ja stabiilsust ühiskonnas ära tappa, kärpides kulutusi, palku ja pensione“.

Ilmselt ei suuda Leedu täita ka Euroopa Liidu nõuet kärpida eelarvedefitsiit aastaks 2011 3%le SKPst, tunnistas eile Leedu rahandusminister Ingrida Simonyte. Euro käibelevõtt ei ole reaalne enne 2013. aastat.

Kolmandas kvartalis kahanes Leedu SKP aastatagusega võrreldes 14,3%. Valitsuse tänavu jõustatud eelarvekärped küünivad 8%le SKPst. Sellest hoolimata paisub Leedu eelarvedefitsiit tänavu 9,8%le SKPst ning on Euroopa Komisjoni prognoosi järgi pea niisama kõrgel tasemel ka 2011. aastal.

Leedu vajab eurot esimesel võimalusel, kuid „võimalustel on väga praktilised piirid“, ütles Kubilius.

Tuleva aasta eelarves on Leedu valitsus kavandatud kärpeid kokku 5% ulatuses SKPst. Oluline kärpekoht on sotsiaaltoetused nagu vanemapalk, töötu abiraha ja pensionid.

„Me oleksime väga rõõmsad, kui Eesti suudaks euro varem käibele võtta,“ ütles Kubilius. „See näitab meile selgelt, kui erinevat poliitikat on Eesti ja Leedu viimasel neljal-viiel aastal ajanud. Eestil olid eelarvekulud karmilt kontrolli all ja eelarve ülejäägis, meil olid defitsiidid. Nüüd, majanduslanguse ja finantskriisi ajal, on sellel suur vahe. Eesti pingutab, et hoida defitsiiti allpool 3% SKPst ja meie pingutame, et see ei kasvaks suuremaks 9 protsendist,“ ütles Kubilius.

IMFi abi Leedu ei vaja. „Me suudame IMFi ja Euroopa Komisjoni nõutud poliitikat ka ise ellu viia, sel põhjusel saame laenu ka rahvusvahelistelt turgudelt,“ ütles Kubilius. „Need võimalused muutuvad järjest paremaks sedamööda kuidas laenuraha hind alaneb. Loodame, et tuleval aastal on laenamise hind veel odavam,“ ütles ta.

Leedu rahandusministri sõnul plaanib Leedu tuleval aastal vähemalt kahel korral võlakirju emiteerida – nii aasta esimesel kui teisel poolel. 

Oktoobri alguses laenas Leedu 1,5 miljardit dollarit. Vahe USA võlakirjadega oli 462,5 baaspunkti, vahendas Reuters.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. November 2009, 11:26
Otsi:

Ava täpsem otsing