Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik mängib peitust

Kadrin Karner, Kadri Bank 27. november 2009, 06:55

Kuigi Eestis on inimestel harukordne võimalus riigi tegevusel silma peal hoida, oskavad seda kasutada vähesed, sest osa ministeeriume on dokumendiregistrites surfamise teinud tülikaks.

Ettevõtjad ütlevad, et neil on kergem haarata enne telefonitoru kui registri kaudu vajalik info üles otsida. Ideaalis peaksid aga riigiasutuste veebilehtedel asuvad dokumendiregistrid inimest aitama riigiga asjaajamisel ja muutma riigi tegevuse läbipaistvaks.

Näiteks aknatootja, kes on jäänud ilma ettevõtlustoetusest ja esitanud majandusministeeriumile vaide, saab registrist jälgida selle menetlemise kulgu. Igaüks saab end kursis hoida ka seaduseelnõude valmimisega või tema kodukohta või ettevõtluspiirkonda puudutava infoga.

Dokumendirägastikus keeruline orienteeruda
Jättes kõrvale ametnike ja ajakirjanduse igikestva vaidluse selle üle, milliseid dokumente tohib salastada ja milliseid mitte, hindas Äripäev registrite läbipaistvuse põhilist eeldust ehk seda, kui hõlpsasti on dokumendid üldse leitavad.

Kuigi igapäevaselt tuhnivad registrites peale ametnike endi kõige sagedamini ehk ajakirjanikud, ütleb Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter, et dokumendiregistrid on tööriistad kogu avalikkuse jaoks ja ajakirjandus on sellest vaid väike osa.

Andmekaitse inspektsiooni arvates on registrite läbipaistvuse ebaühtlus, tehniliste lahenduste ebamugavus ja registrite pidamise nõuete täitmata jätmine viinud selleni, et registrid on tõepoolest tööriistaks eeskätt ametnikele endile ja ajakirjanikele. Ülejäänud elanikkond kasutab neid märksa vähem.

Registrid ei vasta kehtivatele seadustele
Ka ettevõtjad ja nende kui huvigrupi esindajad ütlevad, et kasutavad registreid harva. Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul pole ühelgi ettevõtjal aega end lihtsalt kursis hoida ametkondade töö ja kirjavahetusega. "Pigem tekib vajadus siis, kui ise mingit asja aetakse. Sel puhul on läbipaistvus ja jälgitavus olulised," märgib ta. Registritest on tal jäänud aga mulje, et need on loodud eelkõige ametkonna huve ja vajadusi silmas pidades.

"Registreid kasutame vaid väga spetsiifiliste, näiteks maad ja metsa puudutavate küsimuste puhul, aga meie turg on peamiselt linnaturg," lisab Domus Kinnisvara OÜ omanik Raul Reino. "Ma arvan, et maaklerid pigem haaravad telefonitoru kui otsivad infot registrite kaudu." Reino sõnul on neile olulisemaks tööriistaks pigem e-kinnistusraamat ja e-ehitisregister ja seadusloomel hoitakse silm peal pigem Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kaudu.

Avaliku teabe seadus nõuab, et iga dokumendi kohta oleks registris välja toodud teatud põhiandmed, nagu dokumendi registreerimisnumber, pealkiri, kellelt ja kellele on dokument väljastatud, mis kuupäeval seda tehti, mil viisil dokument saabus jne.

Kaks aastat tagasi jõustunud seadusemuudatusega tuli hiljemalt selle aasta alguseks dokumendiregistrid varustada ka otsingumootoriga, et infot saaks otsida kõigist dokumendi kohta sisestatud põhiandmetest. Praegu töötab selline ületekstiotsing aga kõigest kahes, rahandus- ja kaitseministeeriumis.

Dokumentide leidmine on muudetud keeruliseks
Selle asemel saab dokumente otsida põhiandmete väljadelt eraldi, näiteks pealkirja järgi. Kuid seejuures ei võimalda osa registreid otsingut ka kõikide põhiandmete seast. Näiteks ei saaks me kuidagi teada, milliseid kirju on kodanikud viimase kuu jooksul saatnud justiitsministrile, sest ministeeriumi otsingumootoris ei saa vastuvõtja järgi dokumente otsida. Veel enam, register lubab otsida ainult ühel kindlal kuupäeval, mitte mõnel ajavahemikul registreeritud dokumente. Ka sotsiaal- ja välisministeeriumi registri kasutamisel jääb mulje, nagu need oleks mõeldud vaid ametnikele.

Neis registrites otsingumootor puudub ning dokumentide sorteerimist tuleb alustada dokumendi liigist. See tähendab, et ka tavakodanik peab teadma, kas tegu on avalduse, märgukirja, teabenõude vms ja alles siis saab otsida dokumendi teiste parameetrite järgi. Sotsiaalministeeriumis tuleb otsijal valida õige dokumendi liik koguni üle 40 erineva variandi seast.

Kõige kehvem on olukord omavalitsustes
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei tohiks inimese jaoks dokumendi leidmine olla liiga keeruline ehk tavakodanik ei pea teadma dokumentide liikidest või nende liigitamise alustest.

Andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja sõnul on inimestele ministeeriumide jt keskasutuste registritest veelgi olulisemad kohalike omavalitsuste registrid. "Nendega on seotud rohkem praktilisi elukondlikke teenuseid ja inimeste pöördumisi. Siin on pilt veelgi kirjum," tõdeb ta.

Inspektsiooni juht Viljar Peep peab strateegiliseks veaks, et iga asutus ja vald oma võrgulehti ja dokumendiregistreid oma kulu ja kirjadega teha pusib. Selle tagajärjeks on tohutult suuremad kulud kui ühisarenduse puhul, kasutajale ebasõbralik ebaühtlus ja ka suutmatus seadusega ettenähtud nõudeid täita.

Ministeeriumid rikuvad kehtivaid nõudeid
Sotsiaal- ja välisministeerium rikuvad selle aasta algusest kehtima hakanud nõuet, et digitaalsed dokumendid peavad olema registrist otse kättesaadavad. Nende ministeeriumide avalike dokumentide lugemiseks tuleb endiselt esitada teabenõue.
Kaitseministeeriumil, kes on ühena kahest ministeeriumist jõudnud käivitada ületekstiotsingu, tuleb tunnistada, et registrist on 2009. aastast varasemad dokumendid vaid osaliselt leitavad ja osa dokumentide olemasolust pole avalikkusel seega aimugi.
Seaduse järgi tuleb aga kõigi dokumentide põhiandmed registrisse kanda. See käib ka juurdepääsupiiranguga dokumentide kohta.
Andmekaitse inspektsioon saab sarnastes küsimustes sageli erinevaid pöördumisi, sh kaebusi.
Seadustest tulenevate nõuete kõrval erineb ka registrite kasutajasõbralikkus näiteks selle poolest, kui n-ö sügavalt tuleb kaevata ehk mitu klikki teha, et register üldse üles leida.
Peale selle on erinev tava, kas dokumendiga koos kuvatakse ka teised samal teemal dokumendid, näiteks kodaniku kiri ministeeriumile ja selle vastus. Osa ministeeriume tuleb registrikasutajale vastu, näiteks linkides omavahel seadusandlusega seotud kirjavahetust, kuigi see on jälgitav ka e-õiguses (õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis).
Selliste tavade ebaühtlus tähendab, et andmetega tutvuja ei saa kunagi kindel olla, kas samal teemal on ka mõni teine dokument.
Dokumendi sidumine teiste dokumentidega, mis näiteks annavad sama menetlusnumbrit, ei ole kohustuslik, aga on soovitatav.
Probleeme on olnud vastamist vajavatele dokumentidele lahendamise või vastamise tähtaja registrisse märkimisega. Kirja saatja ja muud asjast huvitatud inimesed ei saa tagasisidet, kusmaal dokumendi menetlemine on.

Neljale ministeeriumile saab panna hinde "hea"
Äripäev hindas ministeeriumide dokumendiregistrite kasutussõbralikkust kliendi seisukohast

I hea
Rahandusministeerium
Majandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Põllumajandusministeerium
Kõige läbipaistvamad ministeeriumid, kus lisaks n-ö tavapärastele otsingu alustele on võimalik dokumente ka muude andmete põhjal leida. Seotud dokumendid on omavahel lingitud ning avalikud dokumendid on registrist kohe kättesaadavad. Kuid ainsana võimaldab rahandusministeerium seadusega nõutavat ületekstiotsingut.
II rahuldav
Kaitseministeerium
Kultuuriministeerium
Haridusministeerium
Siseministeerium
Läbipaistvad, kuid mõningate mööndustega: otsingumootoris on otsimisvõimalusi vähem ja samal teemal dokumentidest on vaid osa omavahel lingitud. Ainsana on ületekstiotsing kaitseministeeriumil, samas osa dokumente enne 2009. aastat pole registrist leitavad.
III halb
Justiitsministeerium
Välisministeerium
Sotsiaalministeerium
Kõige läbipaistmatumad registrid. Välis- ja sotsiaalministeeriumil puuduvad otsingumootorid ja digitaalsed avalikud dokumendid pole registrist kohe kättesaadavad. Justiitsministeeriumi otsingumootor nõuab dokumendi leidmiseks eelnevaid teadmisi dokumendi andmetest, nagu täpset registreerimiskuupäeva.
Märkus: Äripäev hindas ülevaadet koostades neid andmeid, mille järgi saab dokumendi otsimist alustada. See ei välista, et juba leitud dokumendi juures kuvatakse ka teisi andmeid.


Viis põhjust, miks välismaalased Eesti puhul positiivselt üllatuvad

Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep toob välja viis põhjust, mis paneb tema kolleege, piiritaguseid avaliku teabe järelevalve volinikke Eesti puhul üllatuma.
1. Meil kuuluvad avaliku teabe seaduse alla kõik avaliku sektori asutused, mitte üksnes riiklik ja kohalik täitevvõim. Paljudes riikides ei laiene avaliku teabe seadus näiteks parlamentidele, kohtutele, rääkimata riigipea kantseleist.
2. Meil laieneb avaliku teabe seadus osaliselt ka eraõiguslikele isikutele. Kui äriühing ja mittetulundusühing, sihtasutus või füüsiline isik täidab avalikke ülesandeid, kasutab avalikku raha või on turul valitsevas seisundis või monopolina, laieneb talle kohustus vastata teabenõuetele, mis puudutavad vastavalt avaliku võimu teostamist, avaliku raha kasutamist või hinnakujundust. Paljudes riikides see nii ei ole. Kusjuures eriti kohalikul tasandil läheb üle Euroopa avalike teenuste osutamine (haridus-, sotsiaalteenused, jäätmemajandus jne) ametiasutustelt üha enam eraõiguslikele isikutele, seega kasvab avaliku teabe seaduse alt väljamineva teabe osa.
3. Meie viietööpäevane teabenõudele vastamise aeg on ilmselt lühim. Reeglina on Euroopas selleks perioodiks 2-4 nädalat.
4. Asutuste võrgupõhiseid dokumendiregistreid (index of records vms) tuntakse paljudes maades, kuid dokumendi kohta avaldatavate metaandmete hulk ja metaandmete ületekstiotsing on meil taas eeskujulik (seda vähemalt seadusetekstis).
5. Teiste riikidega võrreldes on Eestis eeskujulik ka asutuste võrgulehtedel avaldatava teabe loetelu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. April 2010, 12:36
Otsi:

Ava täpsem otsing