Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsid on katki
Huvitav, kus asub praegu aktsiahindade õiglane tase - kui kaugel asub sellest S&P 500 indeks? Kas kulla hinna püstloodis ülessööst või nafta hetkehind on õiglane?
Päris põnev on mõtiskleda ka selle üle, mis tegelikult varade hindu liigutab, üha enam tundub, et aktsiaid ei suuna enam ettevõtete tegevuse edukus ja toorainete hindu ei kõiguta tegelik vajadus nende järele. Üha enam näib, et vanad head hindamismudelid on muutumas kasutuks.
Mul on hea meel, et eelmisel nädalal helises Dubais äratuskell, mis paneb investoreid ehk natukenegi mõtlema, muudab nad ettevaatlikumaks. Aga ma kardan, et see äratuskell muutub pea jälle vaikseks ja me jätkame sealt, kust pooleli jäi - krahmame jälle igasugu varasid kokku.
On tuntud tõde, et madalad intressid on vesi börsiveskile. See tõde kehtib ka praegu - USA keskpank on oma intressid nii madalale viinud, et neid enam polegi.
See on muidugi lihtne idee ja mugav süsteem - ujutame majanduse rahaga üle, küll ta siis jälle kasvama hakkab. Ja hakkabki, ilu võib olla aga vaid lühiajaline. Kui Fedi tahe ongi üllas, siis selline poliitka loob paraku suurepärase pinnase uute mullide tekkeks.
USA dollar on praeguseks sujuvalt üle võtnud ka jeeni koha - dollari konverteerimine tulusamatesse valuutadesse ehk carry trade käib täie hooga. Investorid võtavad dollaris sisuliselt tasuta laenu ja ostavad selle eest kõrgema tootlikkusega varasid. Ja nad võivad ennast praegu veel päris kindlalt tunda, Fed on lubanud intressid mõneks ajaks põhja jätta.
Ben Bernanke võib kontrollida küll rahamassi suurust, aga ta ei kontrolli selle voolamist ja nii see raha läheb ka USAst välja, andes USA keskpanga tegevusele globaalse mõõtme. Odav raha pannakse aga aktsiatesse, metallidesse, naftasse - kaugel see kinnisvara hindade tõuski enam on, kui just mull ei jõua ennem liigselt suureks paisuda ja lõhki minna.
Mulliriski eest on hoiatanud teiste hulgas ka tuntud sõnavõtja ja New Yorki majandusprofessor Nouriel Roubini.
On selge, et Fedi madalad intressid ja dollari juurde trükkimine viib USA valuuta väärtuse alla. Samas on see poliitika ka kaasa toonud ikka veel maailma suurima majanduse taastumisalged ja kui USA majandus saabki ehk veidi kindlamale alusele, hakkab dollar kaotatut tagasi tegema, Fed tõstab intresse ja ongi justkui jälle kõik korras. Ainult millises faasis on selleks ajaks mullid?
Siit tulengi tagasi oma esialgse küsimuse juurde - mis kujundab varade hindu?
Turud ei tööta enam nii nagu nad peaksid, turud peaksid ideaalis ju võimalikult lähedalt peegeldama varade ratsionaalseid väärtusi - taolisest mehhanismist oleme me aga praegu üha kaugenemas. Kui ma enne ütlesin, et erinevad hindamismudelid on kasutuks muutumas, siis päris nii see õnneks siiski ei ole - nende teoreetiliste mudelitega saame siiski paika panna varade teoreeritilise õiglase väärtuse. Olgugi et börsid seda väärtust ei järgi, vaid sööstavad sealt lihtsalt läbi, luues nii vaid korraks ratsionaalse olukorra, hoiab see ratsionaalne väärtus siiski täieliku absurdi ära. Me lihtsalt puhume pidevalt mulle, torkame nad siis nõelaga läbi ja hakkame uut puhuma.
Analüütikud peavad hakkama keskenduma enam turupsühhloogiale, vähem diskonteerima ja võrdlema. "Osta-hoia" strateegia kaotab oma olulisust, volatiilsus on võimas ja kauplejad viskavad kukerpalle.