Eesti riigi saladuste valvuri pihtimus

Kadri Paas 30. november 2009, 00:00

Riigisekretär Heiki Loot on üks Eesti staažikamaid riigiametnikke. Tema karjäär avalikus sektoris algas juba 1994. aastal Tartus riigikohtu esimehe abina. Tartu Ülikooli juristina lõpetanud Loot peab riigisekretäri ametit 2003. aasta augustist.

Looti on korduvalt häirinud Äripäeva käsitlused avaliku teabe seaduse ja riigikantselei dokumendiregistri "salastatuse" teemadel.

Ta on selle eest Äripäeva ka avalikult sugenud, väites, et väljaanne ei tunne seadust ning eksitas avalikkust, kui vahendas ühe riigisekretäri alluva sõnu, mis puudutasid lähetuskäskkirjade 75 aastaks salastamise tegelikku võimalikku põhjust: hirmu varaste sissetungide ees ajal, kui ametnik viibib lähetuses.

Nüüd soostus Loot enda mõtteid seoses avaliku info ja nn salastamisega jagama Äripäevaga.

Esmalt on Loodil siiani südamel Äripäevas septembris avaldatud artikkel sellest, kuidas riigikantselei salastas ametnike töölähetused 75 aastaks.

"Vastuseks palvele meenutada mõnda kummalist juurdepääsupiirangu käsitlust tuleb mulle kohe meelde Äripäeva poolt riigikantseleile omistatud väide, nagu oleks riigikantselei lähetus-, puhkuse- ja personalikäskkirjad tunnistatud asutusesiseseks teabeks seoses vajadusega kaitsta kurjategijate eest oma töötajate vara ja privaatsust.

Nii asjatundmatut argumenti annab välja mõelda. Kasutan juhust ja kordan veel kord, et see ei ole riigikantselei seisukoht ja palun seda meile rohkem mitte omistada," teatab Loot.

Samas ei salga riigisekretär, et valitsusasutuste tippjuhtidel jääb avaliku info valdkonnaga tegelemiseks aega ja oskusi väheks. Samuti on infotöötlus sageli jäetud võhikutest ametnike hoolde.

"Minu mulje kohaselt pühendavad asutuste tippjuhid sellele enamasti vähe aega ja tähelepanu ega oma ka täpset ülevaadet asutuse tegelikust olukorrast selles valdkonnas," nendib Loot.

Riigisekretär tunnistab, et avaliku teabe ja isikuandmete kaitse seaduse rakendamine on keeruline ülesanne.

"See nõuab kõrget juriidilist kvalifikatsiooni ning praktika käigus kujunevat ja kogemuste kasvades tekkivat asjatundlikkust. Suuremad probleemid algavadki sellest, kui dokumentide juurdepääsu küsimused on jäetud tavaliste asjaajajate või kantseleisekretäride lahendada, kellel puuduvad õiguslikud teadmised ja oskused, professionaalsetest eriteadmistest ja -oskustest avaliku teabe ja isikuandmete kaitse õiguse valdkonnas rääkimata," on Loot kriitiline.

Tema sõnul toob võhiku töö dokumentidega kaasa selgete lahenduste ja järjekindla praktika puudumise ning nii teabe avalikustamise kui ka isikuandmete kaitse juhuslikkuse.

"Lahendus peitub kompetentse vastutava töötaja määramises. Paralleeli võib tõmmata raamatupidamisega, mille nüansse ei pea asutuse juht valdama, kuid tema kohustus on igal juhul tagada nõuetekohane raamatupidamine," võrdleb Loot.

Riigikantseleis töötab dokumentide avaldamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise eest vastutav ametnik (hariduselt jurist, spetsialiseerunud asjaajamise, dokumendihalduse ja arhiivinduse küsimustele).

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp, kelle vastutada on ka praegu riigikogu menetluses olev avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu, mida Äripäev nimetas "vaikiva ajastu" naasmise eelnõuks, riigikantseleid ei hellita.

"Riigikantselei halduspraktikast pärit näited on täiesti absurdsed ja kõike muud kui head eeskuju edendavad. Ametniku puhul, kes käib maksumaksja raha eest välislähetuses täitmas avalikku ülesannet, ei saa seda kuidagi pidada eraeluliseks ega sel põhjusel ka vastavat infot salastada.

Samuti ei saa olla täitmisel olev või täidetud töövõtuleping salajane, liiatigi eraelu kaitse ettekäändel. Seal võib olla küll äärmisel juhul paar andmevälja, näiteks FIE elukoht kaetud, aga see on ka kõik, mis võiks kvalifitseeruda eraelu kaitseks.

"Kuna sellekohased näited on saanud juba regulaarseks, on ilmselt aeg hakata riigikantselei juhile otsima uut jõukohast ametit ning järelevalveinstitutsioonidel murdma täiesti nihilistlikku halduspraktikat," on riigikogulase karm hinnang.

Seppa teeb aga eelkõige murelikuks Eesti muutumine üha suletumaks väikeriigiks.

"Viimased paar aastat on tehtud tohutu taandareng just nimelt sarnaste näidete pidevaks muutmisega, millele lisandub täiesti süüdimatu ülbus ja oma käitumise õigustamine," pahandab riigikogu liige.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing