Reformi reform - maksutõus

Maailmapanga ja audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi uuringust selgus, et Eesti on ettevõtete maksukoormuse osas maailmas 180 riigi seas 131. kohal. Meie ettevõtted maksavad oma aastakasumist keskmiselt 49,1% riigile. Tuleval aastal muutub olukord veelgi halvemaks, sest valitsusliit on loobunud tulumaksumäära alandamisest ning kergitab kütuse- ja elektriaktsiisi.

Uuringu tulemus üllatab, sest seni on Eesti maksusüsteemi kriitikud väitnud, et Eestis on ettevõtetel madal maksukoormus. Kümme aastat valitsuses olnud Reformierakond on aga end pidevalt esitlenud kui maksude alandajat.

Eesti madala maksukoormuse jutt on jama, sest Reformierakonna valimisratsuks olev tulumaksumäära alandamine on kompenseeritud teiste koormiste kergitamise kaudu. Tõstetud on kaudseid makse.

Reformierakonna juhatuse liige, rahandusminister Jürgen Ligi ütles ettevõtete kõrget maksukoormust kommenteerides, et ta ei võtaks 131. kohta tõena, sest selles uuringus ei võeta arvesse erakindlustuse koormust. Samuti on palju olulisem üldine maksukoormus, mitte niivõrd see, kuidas koormust on jaotatud ettevõtete ja eraisikute vahel. Ligil on osaliselt õigus, üldise maksukoormuse võrdluses on Eesti koht palju parem.

Samas ei ole aga õige nimetatud uuringut eirata, sest see juhib tähelepanu olulisele probleemile. Maksude osas on Eesti riigi ettevõtlussõbralikkus loosunglik. Kui poole ettevõtja aastakasumist võtab riik erinevate maksudega endale, siis ei saa me rääkida ettevõtlust soosivast maksukeskkonnast.

Ka üldine maksukoormus on lähiaastail kiiresti kerkinud, eriti märkimisväärselt ajal, kui valitsusjuhi koht kuulub Reformierakonnale. Kõige madalam ehk 30,5% oli Eesti maksukoormus 2003. aastal, kui peaminister oli Mart Laar.

Tõsi, see tase saavutati paljuski tänu Reformierakonna 2000. aastal jõustatud tulumaksuseadusele, millega vabastati ettevõtete investeeringud tulumaksust. Ja kuigi oravate eestvõttel on alandatud tulumaksumäära, on maksukoormus kerkinud, kõige järsem hüpe on toimunud just Ansipi valitsemisperioodil.

Meie tänavune üldine maksukoormus on rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 34,7 ja tuleval aastal juba 36,4%. Nii kõrgel oli maksukoormus viimati 1995. aastal. See tundub uskumatu, sest peaministrikoht on kuulunud erakonnale, kes on lubanud täpselt vastupidist. See erakond on olnud järgemööda kümme aastat võimul ehk saanud kõige paremini oma lubadusi täita.

Muidugi on viimaste aastate maksutõusudel oluline mõju majanduskriisil, mis sunnib riiki tulusid suurendama. Teisalt peame aga arvestama, et Ansipi valitsus hakkas maksukoormust kergitama juba 2006. aastal ehk ajal, kui majanduskasv oli kiire ning Eesti valitsus eesotsas peaministriga ei rääkinud veel midagi meid ähvardada võivast majanduslangusest. Reformierakonna madalate maksude poliitika osutus suureks ilusaks kollaseks mulliks, mis nüüd on kõva pauguga katki läinud.

Kui Reformierakond soovib oma senist peamist valimisratsut kasutada ka 2011. aasta riigikogu valimistel, siis peavad nad olema oma nime väärilised ja näitama valimisprogrammis, kuidas nad kavatsevad avaliku sektori kulutusi vähendada. Teine võimalus on loomulikult ka. Tunnistada endale ja valijatele, et Reformierakonna viimase nelja aasta tähtsaim reform on olnud maksukoormuse kergitamine ning seda suunda jätkatakse.