Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti riigi saladuste valvuri pihtimus

Kadri Paas 30. november 2009, 09:52

Eesti üks kõrgemaid riigiametnikke, riigisekretär Heiki Loot tunnistab Äripäevale, et töö dokumentidega on valitsusasutustes sageli jäetud selles valdkonnas täiesti võhiklike inimeste teha.

Riigisekretär Heiki Loot on üks Eesti staažikamaid riigiametnikke. Tema karjäär avalikus sektoris algas juba 1994. aastal Tartus riigikohtu esimehe abina. Tartu Ülikooli juristina lõpetanud Loot peab riigisekretäri ametit 2003. aasta augustist.

Looti on korduvalt häirinud Äripäeva käsitlused avaliku teabe seaduse ja riigikantselei dokumendiregistri "salastatuse" teemadel.

Ta on selle eest Äripäeva ka avalikult sugenud, väites, et väljaanne ei tunne seadust ning eksitas avalikkust, kui vahendas ühe riigisekretäri alluva sõnu, mis puudutasid lähetuskäskkirjade 75 aastaks salastamise tegelikku võimalikku põhjust: hirmu varaste sissetungide ees ajal, kui ametnik viibib lähetuses.

Loot õiendab vana Äripäeva loo kallal
Nüüd soostus Loot enda mõtteid seoses avaliku info ja nn salastamisega jagama Äripäevaga.

Esmalt on Loodil siiani südamel Äripäevas septembris avaldatud artikkel sellest, kuidas riigikantselei salastas ametnike töölähetused 75 aastaks.

"Vastuseks palvele meenutada mõnda kummalist juurdepääsupiirangu käsitlust tuleb mulle kohe meelde Äripäeva poolt riigikantseleile omistatud väide, nagu oleks riigikantselei lähetus-, puhkuse- ja personalikäskkirjad tunnistatud asutusesiseseks teabeks seoses vajadusega kaitsta kurjategijate eest oma töötajate vara ja privaatsust.

Nii asjatundmatut argumenti annab välja mõelda. Kasutan juhust ja kordan veel kord, et see ei ole riigikantselei seisukoht ja palun seda meile rohkem mitte omistada," teatab Loot.

Samas ei salga riigisekretär, et valitsusasutuste tippjuhtidel jääb avaliku info valdkonnaga tegelemiseks aega ja oskusi väheks. Samuti on infotöötlus sageli jäetud võhikutest ametnike hoolde.

"Minu mulje kohaselt pühendavad asutuste tippjuhid sellele enamasti vähe aega ja tähelepanu ega oma ka täpset ülevaadet asutuse tegelikust olukorrast selles valdkonnas," nendib Loot.

Teabega peab tegelema kompetentne töötaja
Riigisekretär tunnistab, et avaliku teabe ja isikuandmete kaitse seaduse rakendamine on keeruline ülesanne.

"See nõuab kõrget juriidilist kvalifikatsiooni ning praktika käigus kujunevat ja kogemuste kasvades tekkivat asjatundlikkust. Suuremad probleemid algavadki sellest, kui dokumentide juurdepääsu küsimused on jäetud tavaliste asjaajajate või kantseleisekretäride lahendada, kellel puuduvad õiguslikud teadmised ja oskused, professionaalsetest eriteadmistest ja -oskustest avaliku teabe ja isikuandmete kaitse õiguse valdkonnas rääkimata," on Loot kriitiline.

Tema sõnul toob võhiku töö dokumentidega kaasa selgete lahenduste ja järjekindla praktika puudumise ning nii teabe avalikustamise kui ka isikuandmete kaitse juhuslikkuse.

"Lahendus peitub kompetentse vastutava töötaja määramises. Paralleeli võib tõmmata raamatupidamisega, mille nüansse ei pea asutuse juht valdama, kuid tema kohustus on igal juhul tagada nõuetekohane raamatupidamine," võrdleb Loot.

Riigikantseleis on dokumendid juristi käes
Riigikantseleis töötab dokumentide avaldamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise eest vastutav ametnik (hariduselt jurist, spetsialiseerunud asjaajamise, dokumendihalduse ja arhiivinduse küsimustele).

On aeg murda järelevalveinstitutsioonide nihilistlik halduspraktika.
Evelyn Sepp, riigikogu liige Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp, kelle vastutada on ka praegu riigikogu menetluses olev avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu, mida Äripäev nimetas "vaikiva ajastu" naasmise eelnõuks, riigikantseleid ei hellita.

"Riigikantselei halduspraktikast pärit näited on täiesti absurdsed ja kõike muud kui head eeskuju edendavad. Ametniku puhul, kes käib maksumaksja raha eest välislähetuses täitmas avalikku ülesannet, ei saa seda kuidagi pidada eraeluliseks ega sel põhjusel ka vastavat infot salastada.

Samuti ei saa olla täitmisel olev või täidetud töövõtuleping salajane, liiatigi eraelu kaitse ettekäändel. Seal võib olla küll äärmisel juhul paar andmevälja, näiteks FIE elukoht kaetud, aga see on ka kõik, mis võiks kvalifitseeruda eraelu kaitseks.

Sepp: riigikantselei juhile tuleb jõukohasem töö leida
"Kuna sellekohased näited on saanud juba regulaarseks, on ilmselt aeg hakata riigikantselei juhile otsima uut jõukohast ametit ning järelevalveinstitutsioonidel murdma täiesti nihilistlikku halduspraktikat," on riigikogulase karm hinnang.

Seppa teeb aga eelkõige murelikuks Eesti muutumine üha suletumaks väikeriigiks.

"Viimased paar aastat on tehtud tohutu taandareng just nimelt sarnaste näidete pidevaks muutmisega, millele lisandub täiesti süüdimatu ülbus ja oma käitumise õigustamine," pahandab riigikogu liige.

TAUST
Äripäev päris riigikantseleilt aru dokumentide salastamise kohta

Äripäev juhtis 13. novembril riigikantselei tähelepanu mitmele töövõtulepingutele, millele on asutusesiseks kasutamiseks seatud juurdepääsupiirang 75 aastaks.
Näiteks Rein Ahas on riigikantselei heaks töötanud 8.05.2009.-22.06.2009.

Enda sõnul töötas ta ühe uurimuse analüüsi kallal, millega olid tegevad ka mitmed teised teadlased. Töövõtuleping on ammugi lõppenud, kuid sellele on jätkuvalt seatud juurdepääsupiirang, mis lõpeb alles 07.05.2084.

Andres Võrk töötas kantselei heaks 06.01.2009-06.02.2009. Töövõtuleping on samuti kehtivuse kaotanud, kuid piirang kehtib 06.01.2009-05.01.2084.

Kõik eraisikute ja riigikantselei vahel sõlmitud töövõtulepingud on "salastatud" avaliku teabe seaduse N35 lg 1 p 12 alusel ehk "teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust".

Ühtlasi küsis Äripäev:
1. Kas eraisikutest riigikantseleile tööd teinud inimesed on ise avaldanud soovi, et nende töövõtulepingud - aga ka riigikantselei eraisikutega sõlmitud koolitus-ja koostöölepingud - peab juurdepääsupiiranguga 75 aastaks salastama?

2. Mil moel kahjustaks riigikantselei hinnangul kehtivuse kaotanud lepingu avalikustamine "oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust"?

3. Kas riigikantselei rahakasutus, avatus lepingute sõlmimisel ja sellest lähtuv avalikkuse huvi ja kontroll ei kaalu kantselei hinnangul üles eraisikule teoreetiliselt tekkivat eraelu puutumatuse riivet?

20. novembril vastas küsimustele riigisekretäri abi Kristiina Tiimus: "Füüsilise isikuga sõlmitud töövõtuleping sisaldab lepingupoole postiaadressi, arvelduskonto numbrit ja andmeid II pensionisambaga liitumise kohta. Kuna nimetatud teabe avalikustamine koos isiku nimega võib oluliselt kahjustada andmesubjekti eraelu puutumatust, on lepingule kehtestatud juurdepääsupiirang."

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2009, 11:02
Otsi:

Ava täpsem otsing