Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti on tänasest uuenenud Euroopas

Sirje Rank 01. detsember 2009, 11:29

Täna jõustub Euroopa Liidu Lissaboni leping, mis on viimase kaheksa aasta jooksul neelanud suure osa Euroopa Liidu energiast, eesmärgiga muuta otsustusprotsess lihtsamaks ning anda Euroopa Liidule rahvusvahelisel areenil suurem kaal.

Kriitikute hinnangul krabab Brüssel omale vaid võimu juurde, suutmata end endiselt "tänu" soleerivatele liikmesriikidele maailmas ühisrindena maksma panna.

Mis on Lissaboni lepingu olulisemad pidepunktid.

INSTITUTSIOONID

Rootsi on viimane Euroopa Liidu nn eesistujariik – 1. jaanuarist on Euroopa Liidu Ülemkogul 2,5 aastaks valitud juht, kelleks sai Belgia endine peaminister Herman Van Rompuy. Tema aadressil on kõlanud palju kriitikat, et tegemist on „halli hiirega“, kuid näiteks Euroopa Komisjoni legendaarne president Jacques Delors leiab, et valik on õige. ELi „presidendi“ roll on kiirendada seadusloome protsessi, mitte esindada ELi, nagu Barack Obama USAd esindab, leiab Delors.

Euroopa Liidul on nüüdsest üks kõrge välisesindaja (maakeeli välisminister) – esimesena alustab ametis endine Briti kaubandusvolinik paruness Catherine Ashton, kes võtab teatepulga täna üle Javier Solanalt. Ashton kuulub ka Euroopa Komisjoni koosseisu – eraldi välisvolinikku enam ei nimetata.

Lepingus on kahe uue liidri roll üsna ebamääraselt sõnastatud – kuna aga ametisse valiti superstaaride asemel inimesed, kes on tuntud kompromisside otsija ja konsensuse loojatena, võib see aidata halvavat rivaalitsemist vältida.

Ka eurot kasutavate riikide rahandusministreid koondav eurogrupp saab omale uue lepingu järgi formaalse staatuse ning peab valima 2,5 aastaks eesistuja. Eesmärk on teha majanduspoliitika koordineerimisel järjest tihedamat koostööd.

Euroopa Komisjonis peaks 2014. aastast olema vähem volinikke, kui on liikmesriike, roteerumise korra peavad aga liikmesriigid otsustama ühehäälselt. Samas sai Iirimaale teise referendumi eel lubatud, et igale riigile jääb oma volinik.

Euroopa Kohus saab suuremad õigused otsustamaks, kas rahvusriikides kohtutes langetatud otsused justiits- ja siseküsimustes on kooskõlas ELi seadustega

Euroopa Parlamendi liikmete arv kasvab 736 pealt 751-le ja parlamendi kaasotsustuse õigus ELi seadusloomes laieneb 40 uuele valdkonnale (sh põllumajandus, energiajulgeolek, legaalne immigratsioon, justiits- ja siseküsimused, struktuurifondid), parlament hakkab otsustama ka ELi eelarve üle

OTSUSTAMINE

Paljudes valdkondades (eelkõige asüüli- ja immigratsioonipoliitika, politsei koostöö, juriidiline koostöö) kaob liikmesriikide vetoõigus - rohkem küsimusi otsustatakse edaspidi nn kaalutud enamushäältega, kuid välis- ja kaitsepoliitikas, maksuküsimustes, ELi eelarve ja tulude küsimustes jääb jätkuvalt kehtima konsensuse nõue.
Rahvusriikide parlamendid saavad ELi seadusloomes suurema kaasarääkimise õiguse – kui kolmandik neist mingi eelnõu tagasi lükkab, tuleb Euroopa Komisjonil see ümber teha.

POLIITIKA

Esmakordselt on ELi ühiste eesmärkidena nimetatud energiapoliitika ja võitlus kliima soojenemise vastu.

Esmakordselt on ELi lepingus klausel, mis võimaldab riigil liidust lahkuda.

Ka saavad ELi kodanikud nüüdsest taotleda Euroopa Komisjonilt eelnõu algatamist, kui on selle toetuseks kogunud miljon allkirja.

KODANIKE ÕIGUSED

Lissaboni leping muudab põhiõiguste harta siduvaks kõigis liikmesriikides peale Suurbritannia ja Poola.
80ndate aastate kibedate kokkupõrgete järel ei soovinud Suurbritannia, et väljastpoolt kehtestatakse streikimine kui põhiõigus. Poola eelmine valitsus tahtis erandit, mis tagaks, et EL ei saa peale sundida pere- ja moraaliküsimusi puudutavate seaduste muutmist. Tšehhi Vabariik sai erandi, mis ei võimalda riigist Teise maailmasõja päevil välja aetud sakslastel esitada varalisi nõudmisi.

JULGEOLEK

EL saab suuremad õigused võitluseks kuritegevuse ja terrorismiga. Liikmesriikide vahel kehtib NATO stiilis vastastikuse kaitse klausel, mille alusel ELi riigid reageerivad ühiselt rünnakutele või looduskatastroofidele.

VÄLJA JÄID LEPINGUST

Nimetus konstitutsioon, viited sümbolitele ja ELi hümnile, kristlikele juurtele.

Prantsusmaa pealekäimisel võeti ELi eesmärkide seast välja viide vabale ja moonutamata konkurentsile. Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy sõnul pole konkurents eesmärk omaette. See siiski Euroopa Komisjoni volitusi konkurentsipoliitikas ei piira.

Jacques Delors ei varjanud vahetult Lissaboni lepingu jõustumise eelõhtul oma pettumust, öeldes esmaspäeval Brüsselis ajakirjanikele, et leping on vaid üks samm õiges suunas. Delorsi sõnul toetab ta seda „rohkem põhimõtte pärast kui tõelise entusiasmiga“, kritiseerides eelkõige ELi kodanikke, kes ei adu, mis on Euroopale oluline. „Kui eurooplased tahavad jätta oma lastelastele päranduseks Euroopa Liidu, mis on küll suhteliselt heal järjel, kuid maailma areenil erilise mõjujõuta, siis on see nende vastutus,“ ütles ta.

„See ei ole mingi revolutsioon,“ nentis agentuurile Reuters ka Euroopa Poliitikauuringute Keskuse CEPS analüütik Daniel Gros, kelle sõnul ei maksa oodata, et ELi diplomaatiline kaal nüüd Lissaboni lepingu jõustumisest üleöö muutuks. Küll aga on lepingus mitmeid mõistlikke organisatsioonilisi muudatusi. „Esimestel aastatel pole peamine ülesanne mitte suuri kriise lahendada, vaid masinavärk tööle saada ning luua pretsedendid, mis on edaspidi kasulikud,“ ütles Gros.

Viimastest tõketest sai kaheksa aastat töös olnud leping üle, kui iirlased oktoobri alguses sellele teistkordsel rahvahääletusel lõpuks „jah“ ütlesid ning Tšehhi president Vaclav Klaus lepingu novembri alguses lõpuks viimase riigijuhina allkirjastas.

Lepingu jõustumise tähistamiseks on Portugali pealinnas Lissabonis täna uhked pidustused ilutulestiku ja ELi liidrite pidukõnedega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2009, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing