Märt Ots: sellist kasumit teenib veest ainult Aafrikas

Anne Oja 01. detsember 2009, 14:44

Konkurentsiameti juht Märt Ots avaldas arvamust, et Tallinna Vee tulukuse määra hinnates nad midagi kahe silma vahele ei jätnud, kuna üldlevinud hinnaregulatsioonide aluseks võetav tulukuse määr arvutatakse ärikasumi ja investeeritud varade suhtest.

"Tootlus on liiga kõrge arenenud riikidega võrreldes," kordas Ots. "Niimoodi, et sõlmitakse pikaajaline leping, kus vee hinda hakatakse igal aastal tõstma, tehakse veel võib-olla ainult Aafrikas."

Otsa sõnul lähtub arenenud maailmas vee hind puhtalt sellest, kui palju on teenuse pakkumisse investeeritud. Kas saab ka nii öelda, et Tallinna vesi on liiga vähe investeerinud, ei osanud Ots öelda, lubades samas kontrollida, et Tallinna Vesi ei paigaldaks tootlikkuse alandamiseks maa sisse kullast torusid.

"See ei ole aga normaalne majandustegevus, et 10 aastat kogutakse raha, et saaks 11. aastal investeerida. See ei saa olla mingi argument," lausus konkurentsiameti juht.

Tallinna Vee väitele, et nad ei saanud reageerimiseks piisavalt aega, vaidles Ots vastu. Konkurentsiamet talitas pressiteadet välja saates finantsinspektsiooni soovituste kohaselt. Eile Tallinna Veele saadetud kirjas teavitas konkurentsiamet ka pressiteate tegemise kavatsusest, märkides, et ettevõte võib soovi korral pressi ise informeerida, tehes seda hiljemalt kell 10 hommikul.

"Tänase seisuga pole sellist dialoogi olnud," ütles Ots vastuseks küsimusele, kas amet on saanud öelda sõna sekka vee hinnapoliitika kujundamises. "Põhjus on ka selles, et peamine regulaator on Tallinna linnavalitsus," lisas ta.

"Ma arvan, et on vale otsida süüdlast, kuid lõpptulemusena peaks vee hind kuni 25% alla tulema," sõnas Ots.

Eesti Energia tulukuse määr jääb Otsa sõnul juba praegu vee-ettevõtte soovitava tulukuse kanti, varieerudes kuskil 1-1,5% ulatuses.

"Konkurentsiamet ei saa kommenteerida taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi, sest need on riiklikud," ütles Ots. Kuna elektri hind on kulupõhine, siis peale investeeritud varade väärtuse, mõistlikku tulukuse ja kulude kokkuhoiu aspekti hindamist konkurentsiamet seda jõuga tagasi hoidma ei hakka.

Eesti Energiaturg avaneb 100%liselt 1. jaanuaril 2013. Teiseks oluliseks sammuks konkurentide tekkimisel Eesti energiaturule on Otsa sõnul Soome-Eesti merekaabli nr 2 ehitus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2009, 21:51
Otsi:

Ava täpsem otsing