Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurentsiamet: Tallinna Vesi alandagu hinda 25%
Konkurentsiamet teatas, et vee-ettevõtte teenuse hind pole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega kooskõlas, kuna tagab ettevõtjale põhjendamatult suure tulukuse. Tallinna Vee kapitalivarade tootlikkuseks kujunes mullu 18,1%. Kuna veefirma on monopol, ei tohiks ameti hinnangul tootlikkus ületada 8,3%, mis on võrreldav Eesti Energiaga.
"Niimoodi, et sõlmitakse pikaajaline leping, kus vee hinda hakatakse igal aastal tõstma, tehakse veel võib-olla ainult Aafrikas," lisas Ots. Tema sõnul lähtub arenenud maailmas vee hind puhtalt sellest, kui palju on teenuse pakkumisse investeeritud.
Otsa ütlusel pole konkurentsiamet sekkunud vee hinnapoliitika kujundamisse. "Peamine regulaator on Tallinna linnavalitsus," lisas ta. "On vale otsida süüdlast, kuid lõpptulemusena peaks vee hind kuni 25% alla tulema," kinnitas Ots.
Vastuseks küsimustele saatis Tallinna linnavalitsus eile viite volikogu otsusele. Seal seisab, et linn nõustus 2001. aastal Tallinna Vee äriplaaniga, mis tagas veefirmale 15 aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49% käibest ning loomulikele monopolidele rakendatavast tavapärasest üle kahe korra kõrgema õigustatud tulukuse. Lisaks lubas linn maksta Tallinna Veel sidusettevõttele 100-200 miljoni kroonini küündivat juhtimistasu.
Tänavu 17. septembril avaldas volikogu oma otsusega Tallinna Vee hinnakujunduse ja ettevõttest võetud hiigelkasumi ning juhtimistasude pärast kahetsust.
Tallinna Vee juhi Ian Plenderleithi sõnul ei saa nad konkurentsiameti soovile vaatamata 2005. aastal aktsiate avaliku pakkumise ajal investoreile antud lubadusi murda. "Nõutavad sammud vähendaksid börsil noteeritud ettevõtte väärtust aktsionäride jaoks," selgitas ta.
"Taolisse sisuga avalik teadaanne, mis põhineb puudulikul infol ning mida ei ole avaldamise eel arutatud ettevõtte juhatuse ega omanikega, kahjustab kaheldamatult nii börsil noteeritud ettevõtete kui ka Eesti investeerimiskeskkonna usaldusväärsust investorite silmis," rääkis Plenderleith.
Tema sõnul pole Tallinna Vee juhtidel volitusi konkurentsiameti soovituste kohaselt käituda. "Vastutame ettevõtte ja selle omanike ees," märkis Plenderleith.
Selliste sammude astumiseks vajaks Tallinna Vesi nõukogu otsust, kes ei saa aga Plenderleithi sõnul omakorda otsuseid langetada aktsionäride heakskiiduta.
Eesti Omanike Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul tuleneb analüüsist, et Tallinna Vee mullusest 296 miljoni kroonisest puhaskasumist on ebaseaduslikult ning tarbijate huve kahjustades teenitud vähemalt 160 miljonit.
2006. ja 2007. aastal jäi seadusevastane tulu samasse suurusjärku.
Seadus lubab välja nõuda kolme aasta jooksul tekitatud kahju ning tahtliku rikkumise korral ulatub kahjunõue isegi kaugemale, teatas keskliit.
Aivar Sõerd, OÜ TLG Hotell juhatuse liige
Tallink Spa & Conference Hotellis moodustavad vee- ja elektrienergia kulud arvestatava osa hoone kasutuskuludest ning vee tariifide alandamine 25% võrra tähendaks aastas kokkuhoidu 600 000-700 000 krooni. Olukorras, kus hotellipidajate sissetulekud on kahanenud kuni 30% eelmise aastaga võrreldes, oleks sellises suurusjärgus kokkuhoid kindlasti tervitatav.
Kristo Oidermaa, LHV analüütik
Soovitan investoreil Tallinna Vee aktsiat hoida ja vaadata, mis juhtuma hakkab, mitte kohe müüma tormata. Praegu ei oska öelda, kuidas konkurentsiameti nõudmised Tallinna Vee väärtust vähendaks. Praegu ei mõjuta konkurentsiameti kiri absoluutselt midagi, aga kui vastav seadus riigikogus läbi läheb, saab konkurentsiamet jaanuarist alates Tallinna Vee hinna kontrollimise enda kätte. Keeruline on aga prognoosida, mille järgi nad hakkavad vee hinda määrama. Selle protseduuri väljatöötamine võtab aasta või kaks aega.