Kuidas taastada omakapitali?

Üha enam satuvad kahjumeid teeninud äriühingud vastuollu äriseadustikus sätestatud netovara suuruse nõuetega. Kuna äriregister reageerib rikkumistele operatiivselt, nõudes netovara taastamist või ühingu likvideerimist, tuleb omanikel omakapitali suurendamiseks kiire lahendus leida.

Soomes ja mujalgi kasutatakse võimalust taastada netovara allutatud laenu abil. Nii mõnigi nõustaja on võtnud seisukoha, et allutatud laenudega netovara nõuete täitmine on ka Eestis vaid vormistamise küsimus ning lepingu n-ö õige sõnastus tagab võla ümberklassifitseerimise omakapitali osaks ja probleem laheneb.

Kahjuks jäetakse tähelepanuta asjaolu, mis muudab allutatud laenu kasutamise netovara taastamise eesmärgil probleemseks või isegi kasutuks. Nimelt puudub äriseadustikus säte, mis kehtestaks reeglid nõutava netovara arvutamisele. Seetõttu tuleb netovara nõude täitmise kontrollimisel lähtuda finantsaruannetest.

Laenu kajastamine omakapitali osana, tuginedes Eesti heale raamatupidamistavale või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, on üsna lootusetu üritus. Raamatupidamispõhimõtetest tulenevad kitsendused viivad selleni, et laenulepingu omakapitali komponendina kajastamiseks tuleb lepingut muuta niivõrd, et tegu pole enam laenulepinguga, vaid pigem nõudest loobumise vm kokkuleppega.

Kui kõik laenusaaja põhiosa või intresside maksmise kohustused on lepingust eemaldatud, tekib omakorda küsimus, miks peaks raha saanud ühingu juhatus raha finantsseisu paranemisel vm asjaoludel tagastama.

Omanikest finantseerijad võivad mõjutada juhatust tagasimakset tegema, ent kui ühing teeb väljamakseid, milleks tal kohustus puudub, kaasnevad sellega uued probleemid. Tekib küsimus, kas juhatus tegutses tagasimakset tehes äriühingu huvides. Puudub selgus, kuidas väljamakset maksustamisel käsitleda. Kindlasti leiaks argumente, mis lubaks väita, et väljamakse võiks klassifitseerida dividendiks või ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. See käsitlus tooks kaasa väljamakse maksustamise tulumaksuga.

Ka raskustes peaks ettevõtja säilitama kriitikameele ja tegema vahet, kas nõustaja viskab talle päästerõnga või tinavöö. Allutatud laenu võib edukalt kasutada kreeditoride kindlustunde suurendamiseks ja ühingu finantseerimiseks. Kuid praegu ei ole see lahendus äriseadustikus nõutud netovara taastamisel. Ettevõtja peaks pigem kaaluma osa- või aktsiakapitali suurendamist suure ülekursiga, aktsiate/osade eest tasumisel kasutama tasaarvestust omanike nõuetega.

Selline lahendus on ennustatavate tagajärgedega ja võimaldab hiljem omanikele tulumaksuvabade väljamaksete tegemist osa- või aktsiakapitali vähendamise teel.

Autor: Indrek Alliksaar