Sportlandi liisk langeb paari kuu jooksul

Virge Haavasalu 03. detsember 2009, 06:59

Juba järgmisel kuul selgub, kas Baltimaade suurim spordikett Sportland leiab uued rahastajad ja omanikud, lõpetab pankrotiga või võtavad pangad ettevõtte üle, sest raskustes jaekett ilmselt võlakirju lunastada ei suuda.

1,5 mld käibega Sportland International Groupi saatus on praegu Swedbank Eesti, Läti DnB Banki ja Leedu SEB Bankase käes. Mis summad pankadel Sportlandis kinni on, ametlikult teada pole, kuid arvestades, et juba 2007. aastal oli võlakoorem üle 400 miljoni krooni, võib agressiivselt laienenud ettevõtte võlg nüüdseks ka kahekordistunud olla.

Sportland International Group ASi omanikud Anti Kalle ja Are Altraja teatasid esmaspäeval, et pikendasid võlakirjade lunastamist 29. jaanuarini 2010. Pea kogu 50miljoniline emissioon istub Swedbank Private Depti fondis ning pisut ka pensionifondides.

Kuhu maani on mitu kuud kestnud ettevõtte restruktureerimine jõudnud, seda asjaosalised ei avalikusta.

Küll aga kinnitas Swedbank Private Debt Fundi (PDF) juht Peeter Piho, et järgneva paari kuu jooksul, mis Sportlandile võlakirjade lunastamiseks anti, langetatakse ettevõtte saatus lõplikult. "Ma loodan, et selle aja jooksul tuleb Sportlandi kohta otsus," ütles Piho.

Piho sõnul tegeleb pank Sportlandi vara restruktureerimisega ning töö käib tema sõnul suhteliselt intensiivselt.

Milline on reaalne protsess ja millised on võimalikud lahendused, Piho ei kommenteerinud.

Kas kõne all on uute investorite leidmine, ettevõtte likvideerimine, pankrotimenetluse algatamine või võtavad pangad ettevõtte üle?

"Vastavalt pankadele kehtivatele konfidentsiaalsusnõuetele ei saa ma klientide kohta käivat infot anda," ütles Piho.

Piho ei avalikustanud ka seda, kas Sportlandi võlakirju soetanud PDF on aasta teisel poolel neid alla hinnanud. "Ma ei saa ka seda öelda," nentis Piho.

Selle aasta esimesel poolaastal hindas fond 45 mln kr väärtuses Sportlandi võlakirju alla 3 mln kr.

Anti Kalle ja Are Altraja ei suhtle meediaga aastaid, elektronkirjad jäid vastuseta ka eile-üleeile. Sportlandi 2008. aasta majandusaruanne on senini esitamata.

Võtmeküsimus: milline otsus on kõige vähem ebameeldiv

Ettevõtete nõustamise, sh restruktureerimisealase nõustamisega tegeleva Investment Agency partner Kristjan Kivipalu sõnul tähendab ettevõtte restruktureerimine lihtsas keeles teha asju teistmoodi kui praegu.

"Ettevõte peab üle vaatama ressursikulutuse, tarne-ja väärtusahela, tootmisprotsessid. Kus on võimalik kokku hoida, efektiivsem olla või ebaefektiivne üksus hoopis kinni panna? Meil on suur tööpuudus ja seega on oluliselt vähenenud tarbimisvõime - see kõik mõjutab otseselt Sportlandi enda väärtusahelat. Küsimus on, kui kiiresti suudab ettevõte kohaneda muutunud väliskeskkonnaga," ütles Kivipalu.

Kivipalu sõnul on ettevõtte laienemise puhul oluline jälgida, kui palju kasutab ta oma- või võõrkapitali ehk teisisõnu - kui õhuke ettevõte on. "Kui lähed uuele turule, võtad teatud riski, on oluline ettevõtte riskitaluvuse piir.Mis hetkel tuleb võõrkapital ja koputab uksele, et "härrad, aga mina? Minu intressid?"

Mis võib Sportlandist edasi saada? Kas ettevõte lastakse pankrotti, likvideeritakse, leitakse uued investorid või võtavad pangad ta üle?

"Kindlasti kaalub pank seda, milline variant on kõige ebameeldivam, ja kõige ebameeldivam on pankrot, mille puhul kreeditorid kaotavad kõige enam. Äkki tõesti ettevõte kapitaliseerida uute investorite kaudu või äkki hakkab pank ise investoriks ning headel aegadel müüakse see investeering maha?" arutles Kivipalu. ""Ma arvan, et pank kaalub kõiki variante. Selge, et tegemist on n-ö mitme muutujaga võrrandiga, kus kindlasti kaotatakse, kuid võtmeküsimus on, mis hetkel kaotatakse kõige vähem ja milline otsus on kõige vähem ebameeldiv."

Kommentaarid
Allan Remmelkoor, Kristiine Kaubanduskeskuse juht
Sportlandiga on meil kauaaegne koostöö ja tõtt-öelda pole üürivõlg sugugi viimase aja teema. Probleeme on olnud pidevalt. Ma ei tahaks siin öelda konkreetset summat.

Samas pole vajadust olnud ka rendileping üles öelda, oleme leidnud lahenduse rendimaksete ajatamise näol.

Ma siiski usun ettevõtte põhiaktsionäridesse ja loodan, et nad ujuvad pinnale. Poleks ju kõige positiivsem sündmus, kui Baltimaade suurim sporditarvete müüja turult lahkub.

Eks jaekaubanduses on kõigil keerulised ajad ja sarnaseid raskusi on ka teistel rentnikel. Sportlandi jõuline laienemine on nende koormat suurendanud, kuid loodan, et nad saavad hakkama.

Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse juht
Selge, et võlgnikke on rohkem kui aasta või paar tagasi. Sportland on võlgnik, kuid mitte sellises suuruses võlgnik, mis paneks meid muretsema. Summa on iseenesest suur, kuid detailidesse ma ei laskuks.

Rentnikud töötavad allahindlustega, ka Sportlandile oleme teinud allahindlusi. Selliseid agressiivseid laienejaid nagu Sportland on teisigi ja halbadel aegadel on neil ka seetõttu tõsiseid raskusi. Loodan, et nad tulevad sellest välja.

mis on mis
Sportland International Group
Sportland International Groupi omanikud
-Anti Kalle (osalus otse ja Jalajälg OÜ kaudu) 33,70%
-Are Altraja (osalus otse ja Jalajälg OÜ kaudu) 33,27%
-Askembla Growth Fund 23,96%
-Sic 2006 GP Limited 4,84%
-SIA Viva Sport 4,24%
-Askembla Growth Fund ja Jens Schröder tulid Sportland International Groupi omanikeringi 2006. aasta veebruaris, makstes oma osaluse eest 80 miljonit krooni.

Sportland International Group Eestis
-19 kauplust Sportlandi kaubamärgi all, 5 kauplust Netospordi kaubamärgi all, 2 kauplust 100% Sportsi kaubamärgi all, 4 Timberlandi firmakauplust, 9 West Spordi kauplust (kauplusekett omandati 2007. aasta viimases kvartalis)
-2007. aasta majandusaruande põhjal tegutses grupp lisaks Eestile Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas ja Soomes.

2007 käive 1,53 mld kr (kasv aastaga +53%), sellest:
-Läti 505,3 mln kr
-Eesti 438,5 mln kr
-Leedu 279,8 mln kr
-Venemaa 228,9 mln kr
-Soome 54,2 mln kr
-Ukraina 22,8 mln kr
-Buumiaastatel 2006-2007 kahjumis - vastavalt 35,3 miljonit ja 28,2 miljonit krooni.
-Töötajaid 2007: 1713

Laenukohustusi oli 2007. aastal üleval 438 mln kr, sellest:
-pangalaenud (Hansapank, DnB Bank Lätis, SEB Bankas Leedus) 332 mln kr
-võlakirjad 50 mln kr
-muu 58 mln kr
Allikas: majandusaruanne

taust
Raskused arvete tasumisest ilmnesid 2004
-Sportland tekkis jaeketi eraldamisel Nike tooteid Baltimaades vahendavast ja turustavast ASist Jalajälg millenniumi vahetudes. 1997. aastal siseneti Leedu turule ja sealt edasi on agressiivselt laienetud, pidades vahepeal mõtteid poe avamisest isegi Oxford Streetil Londonis.
-Esimesed teated raskustest arvete tasumisel ilmusid ajakirjanduses 2004. aasta alguses, mil Sportlandi brändil oli Eestis 20 kauplust, Lätis 18, Leedus 17 ja Venemaal 6 kauplust.
-2005. aasta sügisel palkab Sportland tegevjuhiks kolm aastat järjest Äripäeva TOP 100 võitnud Tele2 Eesti juhi Üllar Jaaksoo, kes lahkub ettevõttest kahe aasta pärast.
-2008. aasta kevadel oli ettevõte riigile võlgu 10 mln kr. Eilse seisuga oli Sportland Eesti maksuvõla suurus 6 mln kr, võlg oli ajatatud.
taust

Anti Kalle ja Are Altraja muud ühisärid
-AS Jalajälg - spordi- ja vabaajakaupade müük (Nike kaubamärk) Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Rentnik 13 kaupluses
-AS Fifaa - Baltimaade suurim reklaamrõivastuste ja kingituste müügikett 31 kauplusega

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. December 2009, 13:04
Otsi:

Ava täpsem otsing