Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kliima hakkab ka firmade jaoks muudatusi tähendama

Sirje Rank 07. detsember 2009, 00:00

Teiste seas Peter Voser, Euroopa suurima kütusefirma Royal Dutch Shelli tegevjuht, kes ootab Kopenhaagenist võimalikult konkreetseid kokkuleppeid.

"Meie huvi on saada paika raamistik, mis võimaldab alustada investeeringuid pikema perspektiiviga tehnoloogiatesse ja projektidesse," ütles Voser intervjuus agentuurile Bloomberg.

Shelli huvi on saada heakskiit CO2 püüdmise ja ladustamise tehnoloogiatele, kus kütusehiid saaks rakendust oskusteabele gaaside käitlemisel ja maa-aluste reservuaaride kasutamisel.

Samuti pooldab Voser ülemaailmse heitmekvootidega kauplemise süsteemi loomist, mille maht - kui võtta aluseks ELi süsteem - võiks aastaks 2020 kasvada 3 triljonile dollarile, hindab Norra analüüsifirma Point Carbon.

Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA rehkendab, et kliimamuutuste pidurdamiseks peavad investeeringud nn puhastesse tehnoloogiatesse kasvama lähemal kahel kümnendil maailmas 500 miljardile dollarile aastas. Seda on enam kui 3,5 korda rohkem kui era- ja avalik sektor lõppeval aastal konsultatsioonifirma New Energy Finance andmeil selleks investeeris.

Et taolised investeeringud teoks saaksid, peab ärikeskkond oluliselt muutuma. See on põhjus, miks paljud ettevõtjad kliimadebatti väga tähelepanelikult jälgivad ja lobitööd teevad.

"Raamid, mis Kopenhaagenis paika pannakse, on tööstusele äärmiselt olulised," ütles Norra suurima kütusefirma Statoili pressiesindaja. Firmat esindab Kopenhaagenis tegevjuht Helge Lund.

Teiste seas on Kopenhaagenis China Power Nationali juht Li Xiaolin, Coca-Cola juht Muhtar Kent ning Saksamaa suurima panga Deutsche Banki juhatuse aseesimees Caio Koch-Weser.

Koch-Weser avaldas lootust, et Kopenhaagenis sünnib tugev poliitiline kokkulepe, kuna maailma suurimad saastajad - USA ja Hiina - on esimest korda lauale pannud oma heitmete vähendamise plaanid.

Palju on kaalul ELi jaoks, mis on lubanud, et kui sünnib rahvusvaheline kliimalepe, seatakse heitmete piiramiseks aastaks 2020 veel ambitsioonikamad eesmärgid - praegu lubatud 20protsendilise kärpe asemel 30 protsenti. See tähendab arvestatavat lisapanust tuuma- ja taastuvenergeetika sektorisse. Samuti kasvavat survet energiamahukatele tööstustele, nagu tsemendi- ja terasetööstus. Autotööstus peab enam panustama efektiivsema kütusekuluga mootoritele ja elektriautodele ning ka lennufirmad on sunnitud kohanema.

ÜRO kliimakõnelused kestavad Kopenhaagenis 18. detsembrini. Osaleda on lubanud üle 80 riigi- ja valitsusjuhi, sealhulgas USA president Barack Obama ning Hiina peaminister Wen Jiabao.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing