Savisaar: praegu ei tohi makse tõsta

Olen kindel, et tallinlased mõistavad sotsiaalse müügimaksu kehtestamise vajadust, lisas ta.

Edgar Savisaar vastas reedel aripaev.ee lugejate küsimustele.

Valitsuse maksutõusud puudutavad ühiskonnas vähem kindlustatud kihte (näiteks esmatarbekaupade ja kütte käibemaks, elektriaktsiisitõusud), müügimaks aga kehtestab nende suhtes erandi. Kuna omavalitsused ei saa käibemaksu tagastust, tähendab käibemaksu tõstmine meile kulude suurendamist.

Püüame neid igati toetada - Tallinna abipaketi kaalukas osa on just ettevõtlusele suunatud. Tööstusparkide rajamine, linnapoolne stardiabi alustavatele ettevõtetele, toetus töökohtade loomisele on just ettevõtluse toetamiseks mõeldud sammud.

Mitte kroonigi Tallinna eelarvest pole kunagi läinud ega lähe Keskerakonna kampaaniateks - ei otseselt ega kaudselt. See on müüt, mida parempoolsed usinalt levitavad. Keskerakond ei ole kunagi tegelenud populismiga. Paremerakondade kampaaniad on aga rahastatud küll maksumaksjate rahast.

Tallinna palgakorraldus on vägagi läbipaistev. Lisatasude osakaal on äärmiselt väike, 2009. aastal näiteks on selleks jäetud ametiasutuste juhtidele otsustamiseks 2% kuu palgafondist. Linnavalitsus saatis volikokku eelnõu, mille järgi nii minu kui ka teiste linnavalitsuse liikmete sissetulek väheneb 2010. aastal umbes 8%. Põhipalk jäi samaks ning koosseise püütakse mitte vähendada. Lisatasud ja preemiad kaovad.

Hoiatasin valimiste eel, et pensionäride sissetulekuid kavatsetakse kärpida. Sellega sundis Keskerakond valitsust andma eakatele mingidki garantiid. Panime peaministri olukorda, kus ta pidi mitu korda kinnitama, et ei vähenda pensione. Muidugi ei saanud ta pärast seda enam pensionide kallale minna. Selline plaan oli.

See polnud mitte ainult ennustus, vaid reaalne oht. Samuti viitasid sellele mitmed valitsuse majanduspoliitilise saamatuse märgid. Kuna Keskerakond juhtis devalveerimise ohule tähelepanu, muutis see Reformierakonnal raskemaks seda käiku teha. Surve devalveerimiseks on endiselt olemas.

Eesti oleks juba ammu vajanud majandusse suuremal määral sekkuvat ja majandust toetavat poliitikat, täpselt sel viisil, nagu enamik maailma riike on seda võitluses kriisiga ellu viinud. Eesti vajanuks kompleksset suunavate majandusmeetmete süsteemi. Nende õigeaegse rakendamise korral oleksime kaotanud oluliselt vähem töökohti ja meie maksulaekumised poleks nii katastroofilisel määral vähenenud.

Tulenevalt sellest ei oleks olnud vajalik tõsta käibemaksu ja aktsiise.

Majandust ei tohi kõige raskemal hetkel kostitada uue maksukoormaga. Kui majandusse oleks õigel ajal ja õigel viisil riigi poolt sekkutud, oleks ka riigieelarve ilmselt tasakaalus püsinud.

Autor: ÄP