Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

BÖRS: Tuleval aastal iga loos ei võida

Katre Pilvinski 07. detsember 2009, 07:45

Palju pole enam seda aastat jäänud. Pangaanalüütikud vaatavad üle hinnasihte, kus võiksid aktsiaturud (indeksid) olla aasta pärast.

Käimasolevast aastast saavad investorid rääkida ülivõrdes. Üleilmselt ei ole nii head investeerimisaastat, kui oli tänavune, päris mitmeid aastat olnud, kuigi aasta esimene neljandik näis väga kohutav. Julged investorid, kes ostsid, peaksid olema rahul. Palju on räägitud sellest, et pikaajaliselt otsustab valdavalt tootluse varaklass, millesse investeerid. Eelmisel aastal oli pikaajaline favoriit - aktsiad - au seest väljas. Kellel neid ei olnud, pidanuks šampust jooma. Sel aastal ei omanud väga suurt tähtsust, mis ettevõtte aktsiaid või piirkonna aktsiafonde omasid - kõigil läks üpris hästi. Teistest veidi paremini läks neil, kes suutsid panustada tsükliliste tööstusharu esindajatesse - toorained, pangad, tööstus.

Paljudele professionaalidele tuli ebameeldiva üllatusena, et suure turuväärtusega ettevõtete aktsiatel läks kehvemalt väikese ja keskmise turuväärtusega aktsiatest.

Kohati oli olukord, kus mida finantsiliselt viletsamas seisus oli ettevõte, seda vihasema tõusu ta tegi.

Tuletas meelde tõsiasja, et võrdusmärki ei saa panna hea aktsia ja hea ettevõte ning halva aktsia ja viletsa ettevõte vahele. Viletsad ettevõtted osutusid headeks aktsiateks, nii mõnigi hea ettevõte osutus vähemalt lühiajaliselt päris viletsaks aktsiainvesteeringuks.

Kummalisel kombel hakkasid sel aastal ostu ja müügitehingute ajastamise tähtsusest rääkima professionaalid, kelle mantra on olnud see, et ajastamine ei ole oluline. Levinud ütlus, et kui sa ei ole parimatel päevadel börsil, siis kaotad suure osa potentsiaalsest positiivsest tootlusest, näis töötavat. Ega sellest lihtne aru saada ei olnud, et kui päevad olid kohutavalt tormised ja välku sähvis pidevalt - olid need ju parimad aktsiaostu päevad.

Mida oodata uuelt aastalt? Kui aasta alguses ja ka eelmise aasta lõpus oli emotsionaalselt raske, kuid ratsionaalselt lihtne aktsiad osta, kuna valitses absoluutne kaos nii majandustes kui ka aktsiaturgudel, siis enam nii lihtne ei ole.

Praegused hinnatasemed ei ole madalad. Aktsiad ei ole suhtarvudelt madalalt hinnatud. Analüütikute ootused võivad osutuda liigkõrgeteks nii aktsiaturgude, ettevõtete tulemuste kui ka majanduskasvu osas. Väike pettumus - ja lahti võib minna müügipress.

Lisaks on suur küsimärk keskpankade tegevus või tegevusetus intresside ja rahakoguste osas. Kumb on ohtlikum, kas jätta liiglikviidsus pankadesse, turgudele ja majandustesse või see liiga vara ära tõmmata? Kulla hinna liikumine vihjab, et liigraha jääb liiga kauaks laamendama. Õiget hetke tabatakse ära harva ning ka keskpankuritel ei ole kristallkuuli.

Kui sel aastal oli turgudel olukord, kus iga loos võidab, siis 2010. aastalt seda kindlasti oodata ei maksa. Kes tänavusest tõusust osa ei saanud, neile ei ole midagi lohutavat öelda - rong on läinud ja teist sellist ei pruugi tulla aastakümneid. Tulevalt aastalt ei maksa aktsiaturgudelt erilist tootlust oodata, võib-olla tuleb hoopis pettumus. Kui tänavu ei olnud võtmetähtsusega aktsiate (ka geograafiliste piirkondade või riikide) valimine, siis arvatavasti muutub see tuleval aastal päris oluliseks. Ka JPMorgani analüütikud on ühe värske analüüsi pealkirjastanud "Vaja on taas hakata aktsiad valima". Aasta algul võis veel karta, et prioriteediks võib jääda kapitali säilitamine, mitte kasvatamine (nagu 2008. aastal), siis tuleval aastal võib olla kasvatamisest olulisem säilitamine. Üheks võimaluseks selle tegemisel on suurendada dividendiaktsiate osakaalu ja kui tsüklilist kraami on portfellis palju, siis hakata seda vaikselt vähemtsükliliseks viima.

Et saada oluliselt teistsugust tootlust, peaks midagi teisiti tegema. Kui kogu börsitsirkus käib selle ümber, kas ettevõtted suudavad igal kvartalil ületada analüütikute (ebatäpseid) kasumiootuseid, siis ehk vaataks midagi muud? Kuidas oleks näiteks sellega - kas ettevõte tõstis dividendi või mitte? Kumb on olulisem - kas see, et ettevõtte kasum tuli analüütikute prognoositust suurem või kas ettevõte kasvatab hoopis dividende? Maitse asi.

Potentsiaalselt võivad kujuneda väga suureks ohuks valuutad, seda ajal, mil meil võib tekkida sobivate asjaolude ja tegevuste kokkulangemisel kaitsev euro vihmavari. Kui Euroopa Keskpank hakkab liigraha välja tõmbama ning USA ja Jaapan seda ei tee, võib euro teiste peamiste valuutade vastu tugevneda ja siis oleks teistes valuutades rahapaigutustel oht sel põhjusel ikalduda.

Veel suurem oht on, et USA halb eeskuju raha trükkimisel ja riigieelarve lõhkilaskmisel, millel on muide väga usinad õpisellid kõigi eurot kasutavate riikide seas, toob kaasa konkureeriva valuutade devalveerimise teineteise suhtes. Siis teeme selle jama kas euroga seotuna või kohe eurot kätte saades ilusasti kaasa. Konkureeriva devalveerimise vastu aitaks kulla omamine - viimast ei suuda keskpankurid mõne arvutinupu klõbinaga kordades paljundada.

Midagi nagu eriti ei kipu ostma, kuid ei näe veel ka põhjust müügiks. Valmis peaks olema võrdselt ohtudeks ja võimalusteks. Ei teeks paha aktsiasahvri revideerimine - kas kõike on tarvis - vahest visata midagi välja ja võtta uut asemele või olemasolevat juurde.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. December 2009, 07:45
Otsi:

Ava täpsem otsing