Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ISSi haldur ei tundnud ära püstiku leket

07. detsember 2009, 11:25

Eesti kinnisvara haldajate ja hooldajate liidu poolt 2008. aasta 2008 üllataja tiitliga pärjatud AS ISS Eesti haldur ei tundnud ära püstiku veeleket talle usaldatud majas.

Juba sisenedes Leonid Morozovi kolmetoalisse korterisse tungib ninna niiskuse ja hallituse lõhn. Esimest korda märkas ta vett ja pragu ühe toa seinal maikuus. Kuna Tartu mnt 28 majas ühistut ei ole, helistas Morozov maja hooldamisega tegelevale ettevõttele ISS Eesti.

Haldur Irina Nõlvak jõudis ruttu kohale, tegi pildid ja koostas akti. "Me läksime minu korteri kohal asuvasse korterisse nr 4 ning veendusime, et kuigi köök on kuiv, oli põrand nurgas niiske," meenutas Morozov. "Nõlvak ütles, et püstikut selles nurgas olla ei saa ning asi on ilmselt seina taga asuvas lekkivas boileris. Haldur tegi naabritele ettekirjutuse leke kõrvaldada, kuid naabrid ignoreerisid seda."
 
Haldaja osutus jõuetuks

Suvel sein kuivas mõnevõrra ära, kuid 11. novembril avastas Morozov järjekordse tõsise lekke. Nagu kiuste helistasid talle tol päeval potentsiaalsed üürnikud, kes soovisid korterit näha.

"Pilt oli kohutav: seinast maha kooruv tapeet, rikutud põrand," jutustas Leonid. "Helistasin Irina Nõlvakule, ta koostas akti ning me läksime naabrite juurde. Nurgas oli jälle märg laik. Nõlvak koostas ettekirjutuse rike likvideerida. Naabrid keeldusid seda alla kirjutamast."

Morozovi sõnul seletas Nõlvak neile, et köögisein avatakse ning kui seal midagi ei leita, taastatakse sein remondifondi rahade eest. Kui midagi on aga valesti, peavad naabrid maksma ise.

Morozov palus haldurit probleem lahendada, kuid asi jäi toppama. Vesi aga lekkis. Kandev välissein vettis läbi.

18. novembril teatas Nõlvak, et naabritele tuleb saata tähitud kiri. Nördinud Morozovi küsimusele, miks ei ole seda siiani tehtud, ta vastas, et nad mõtlevad, kuidas seda kirjutada. 
 
Tööle kulus pool tundi

 "Lõpuks saatis Nõlvak naabritele kirja ühest reast koosneva kalkulatsiooniga. "Töö. Kogus - üks. maksumus - 1200 krooni","  meenutas Morozov. Haldur märkis ka ära, et "edaspidine leke rikub vahelagesid ning ohustab elumaja konstruktsioone. Ta palus, et Morozovi naabrid tagaksid juurdepääsu vee- ja kanalisatsioonisüsteemile 1. detsembril kl 9-11.

Naabrid ei hakanud 1. detsembrini ootama. Nad kutsusid tuttava torulukksepa, kes viie minutiga leidis ikkagi püstiku lekke, mis kõrvaldati 27. novembril Morozovi silme all. "Selleks kulus pool tundi," märkis mees. 
 
Haldur: avariid ei olnud!

Irina Nõlvak on töötanud ISS Eestis haldurina kaks aastat, sellest majas Tartu mnt 28 poolteist aastat. "Minu kompetentsi kuulub kaasomandis oleva kinnisvara haldamine ja hooldamine," selgitas naine. "Reaalosade ning nende juurde kuuluvate osade korrashoid on korteriomaniku ülesanne. Kokkuleppe saavutamine kahe korteriomaniku vahel ei ole halduri töö, kuid me püüame elanikke alati aidata. Nii oli ka nüüd."

Nõlvak selgitas, et Morozovi korteris fikseeritud 0,3 ruutmeetrine seinakahjustus ei ohustanud kedagi ning ei toonud märkimisväärset materiaalset kahju, sh ka keskkonnale, ning ei saanud seetõttu olla vee väljalülitamise põhjuseks 35 korteriga majas.

Nagu ütles Nõlvak, avarii korral peab haldusettevõte reageerima kahe tunni jooksul ja avariiolukorra lokaliseerima: "Antud juhul oli meil mitte avariiolukord, vaid ülemises korteris torude vahetamise ajal tekkinud praak."

Nõlvak selgitas täie rahuga, et lukksepa kutsusid elanikud ise ning väitis, et varem pole midagi taolist juhtunud. Probleem aga olevat tekkinud sellest, et haldur ei saa teostada korteris remonditöid ilma korteriomaniku loata. „Seega ei saanud me teha lekkekohta kindlaks. Niiskusest tekkinud kahju peavad korvama ülemised naabrid,“ rääkis Nõlvak.
 
Korteriomanik ähvardab kohtuga

Kuid Morozov on veendunud, et kahju tekkis halduri ebakompetentsuse ja tegevusetuse tagajärjel. „Ma kavatsen kaevata haldusettevõte kohtusse,“ teatas ta. "Mulle on tekitatud kahju 10 000-15 000 krooni ulatuses, mis kulub seina krohvimisele, tapeedile, aknalauale uutele ribikardinatele, põranda ja põrandakatte vahetusele. Veel kannatasin ma kahju, kuna ei saanud korterit üürile anda ega seda ise kasutada, kuigi maksin iga kuu umbes 3000 krooni. Moraalse kahju ma hindan 50 tuhande krooni peale.“

Morozov pöördus ISS Eesti juhataja poole haldur ebakompetentsuse pärast vastutusele võtta. Vastust ta ei saanud. Siis helistas Morozov linnavalitsusse, kust ta saadeti Eesti kinnisvara haldajate ja hooldajate liitu (EKHHL), kuid sealtki ei õnnestunud leida kedagi, kes taolises olukorras millegigi eest vastutaks. Samas maksis maja nr 28 oma haldamise eest ISSile 2008. aasta septembrist 2009. aasta augustini peaaegu 70 000 krooni, st 5813 krooni iga kuu.
 
Haldurite liit kardab kaebuste tulva

Delovõje Vedomosti küsimustele vastab EKHHL juhatuse esimees Jüri Kröönström
 
Te ütlesite Morozovile, et taoline leke on tema ja naabrite, mitte aga halduri probleem. On see tõesti nii?

MTÜ EKHHL ei ole volitatud lahendama vaidlusi isikute vahel, kohustama või keelama neil teha mingeid toiminguid. Lepingulistest suhetest tulenevad vaidlused poolte vahel lahendatakse reeglina läbirääkimiste teel või kohtus. Samal päeval, kui mulle helistas Morozov, edastasin ma suuliselt telefonitsi selle info AS ISS Eestile.
 
Mitu liiget Eesti kinnisvara haldajate ja hooldajate liidus on?

EKHHLi kuulub 108 juriidilist isikut.
 
EKHHL väljastas 562 kinnisvara haldajate ja hooldajate riiklikku kutsetunnistust.
Alates 2001. aastast on väljastatud samuti 69 elumaja haldussertifikaati, 60 elumaja hooldussertifikaati. Kas Eestis on rohkem diplomeeritud või paberiteta haldureid?

Sellist arvestust keegi ei pea. Sertifikaadi või tunnistuse taotlemine on vabatahtlik. Kinnisvara hooldusega võivad tegeleda juriidilised isikud, mille põhikiri näeb seda ette. Majade haldamisega saavad tegeleda need, kelle määrab korteromanike koosolek.  
 
Kas Irina Nõlvakul on ülalmainitud tunnistus olemas?

EKHHLi registris ta nime ei leitud. Tähendab, ei ole. 
 
Mitu tunnistust ja sertifikaati on tühistatud ja miks? 

Tühistatud on ainult üks tunnistus - kinnisvara hooldusspetsialistil, kes varastas oma tööandja tagant. Samuti on tühistatud kolme ettevõtte sertifikaadid halva töökorralduse tõttu, näiteks neil ei olnud piisavalt palju tunnistusi omavaid haldureid. Tahan rõhutada, et kinnisvaraomaniku avalduse alusel ei ole tühistatud ühtegi tunnistust ega sertifikaati. 
 
Kui tihti elanikud kaebavad halduri peale? Miks?

Väga harva. Korteriomanikud ei tunne oma õigusi ja kohustusi. 
 
EKHHL andis ISS Eestile Aasta 2008 Positiivsema Üllataja tiitli. Mille eest?

Milleks te tahate seda teada? Need, keda see puudutab, teavad, mille eest. Tavaliselt seda ei kommenteerida. Kuigi... ISSis toimusid suured muutused, tuli uus juhtkond ning kasutusele võeti uus strateegia. Kui varem pöörati tähelepanu peamiselt finantsolukorrale ning tööde kvaliteet jäeti tagaplaanile, siis aastaga on olukord märgatavalt paranenud.             
 
Mida peab tegema elanik, kes ei ole halduri tööga rahul?

EKHHLil on heade tavade reeglistik, mida peavad täitma kõik liidu liikmed ning nende juures töötavad spetsialistid. Iga inimene võib kirjutada avalduse EKHHLi juhatuse nimele. Kuid me ei saa muutuda peldikuks, kuhu igaüks tassib, mida talle pähe tuleb. Seetõttu peavad avaldusele olema lisatud rikkumist kinnitavad asitõendid, soovitavalt originaalid (dokumendid, fotod, helisalvestused jne). Need peavad olema asjakohased. Hiljem saabunud tõendeid aukohus arvestama ei pea.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. December 2009, 16:25
Otsi:

Ava täpsem otsing