Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektrienergia hinnaga läheb lugu aina segasemaks
"Usun, et turg ja piisavad ühendused Põhjamaadega teevad kindlasti tarbijatele tulevikus parema hinna, kui seda oleks suletud turu ja administratiivse hinnamehhanismi juures," ütles Eleringi värske juht Taavi Veskimägi.
Investeeringute ja saastekvootide ostu vajaduse tõttu näeb ta siiski elektri hinna tõusu. Ta märkis, et praegu tuleb Eestis elektri eest maksta umbes 46 senti kWh-st ja Nord Pooli hinnatase ületab sõltuvalt aastaajast 10-20 protsenti Narva Elektrijaamade fikseeritud hinda.
"Aastal 2013 võivad Narva Elektrijaamad hakata ostma CO2-kvoote, pluss investeeringud, ja hind võib tõusta 90-100 sendile kWh eest," põhjendas Veskimägi.
Arvestades majanduskriisist lähtuvat elektrinõudluse kukkumist, on Veskimägi sõnul Eestis ja Lätis tootmisvõimsusi kõvasti üle ja ta ei näe siiski põhjust suureks hinnatõusuks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul kaasneb SKP langusega reeglina 30-50%-line elektritarbimise vähenemine. "Sel aastal võiks siis eeldada ca 14% majanduslanguse juures kuni 7% elektritarbimise vähenemist," selgitas ta.
Kuna sarnaselt Eestiga on elektritarbimine vähenenud ka Põhjamaades ja Venemaal, surub konkurents avatud turu hindu praegu oluliselt allapoole, tõdes Kisel.
Aastavahetusest elektri- ja ülekandetasude hinda 1 sendi võrra alandav Fortum Elekter prognoosib, et tuleval aastal väheneb müügimaht tänavusega võrreldes 2-3%.
Fortum Elektri juhi Märt Jemmeri sõnul toimus suur, ligi 3,5sendine hinnalangus kWh kohta septembris, mil Eesti Energia põhjendas seda keskkonnatasude vähenemisega. "Surve on ka riigi poolt, et vähem investeerida ja kulutada," lisas ta.
Pärast Ignalina tuumajaama sulgemist selle aasta lõpus tekib hea hinnaga elektri defitsiit, mis võib hinda alandamise asemel hoopis tõsta. Samas ujutab majanduslangusest tingitud tarbimise vähenemine Baltimaad Põhjamaade ja Venemaa elektriga üle.
Kui vaadata kaugemale, tuleb Eesti Energial aastal 2016 sulgeda 70 protsenti Eesti praegusest elektritootmisest, kui seda ei renoveerita.