Tugevamal on alati õigus?

Tallinna vee hinna teema valguses meenub omal ajal armees käibel olnud vanasõna: "vaidluses on õigus füüsiliselt paremini arenenud poolel." Nagu Allar Jõks hiljuti Toomas Toolile esitatud süüdistust kommenteerides viitas, levib Eestis praktika, kus õiguskaitseorganid eelistavad esitada süüdistusi ja etteheited esmalt meedia vahendusel. Selle eesmärk on saavutada oma tegevusele avalikkuse toetus juba menetluse varases staadiumis. Midagi on paigast ära.

Järjekordne näide on konkurentsiameti analüüs, mille kohaselt ei ole ASi Tallinna Vesi teenuse hinnad kooskõlas seadusega, sest tagavad seltsile liiga suure tulukuse.

Arvestades konkurentsiameti head professionaalset taset, on neli aspekti, mis tekitavad kahtluse, et tegemist ei pruugi olla tavapärase järelevalvega.

Esiteks. Konkurentsiamet alustas tööga aasta tagasi, kuid tunnistab ka ise, et kasutatud andmed pärinevad vaid avalikest allikatest, ehk siis ei võetud aasta jooksul faktide kontrollimiseks või info saamiseks ühendust ei linna ega veefirmaga, kes said asjast teada vähem kui päev enne avaldamist.

Teiseks, konkurentsiamet viitab, et analüüs viidi läbi konkurentsiolukorra analüüsimiseks Eesti ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni valdkonnas ning hinnati Eesti suurimate veeettevõtjate tegevust. Analüüsist ei leia aga sõnagi hinnakujunduse põhimõtetest teistes Eesti omavalitsustes. Näiteks seda, kas kasumlikkus tuleb efektiivsusest, analüüsitud ei ole.

Kolmandaks, konkurentsiamet tunnistab, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ja ametil puuduvad volitused nõuda kehtestatud hindade muutmist.

Lahendusena näeb pädevust mitteomav amet, et Tallinna Vee juhtkond ise peaks taotlema hindade alandamist - ehk riik soovitab seltsi juhtidele seadusega vastuolus olevat käitumist!

Võib ette kujutada, millise reaktsiooni pälviks selline ettepanek aktsionäride seas, kelle hulgas on ka palju Eesti eraisikutest investoreid, investeerimis- ja pensionifonde. Tõenäoliselt tooks see juhtidele kaasa aktsionäride põhjendatud süüdistused kohustuste rikkumises ning kahju hüvitamise nõuded.

Neljandaks, analüüsis heidetakse ette sedagi, et linn on oma tegevuses järginud erastamisel sõlmitud lepinguid. Raske on isegi kommenteerida etteheidet, et täidetud on varasemalt sõlmitud lepingut.

Küsitavused seoses tehtud analüüsi ja selle avaldamisega ei piirdu ebavõrdse meediakajastusega ega riigi nimel antud küsitava soovitusega, vaid tõstatavad ka laiemad küsimused sellest, kui sõltumatud või mõjutatavad on oma tegevuses Eesti riigiasutused ning kas lühiajalise eesmärgi saavutamiseks ei tooda pikemas perspektiivis ohvriks riigi mainet.

Konkurentsiameti tegevuse tulemusena on Tallinna Vesi ja linn avalikkuse ees sisuliselt süüdi mõistetud dokumendi põhjal, mida neil ei ole olnud võimalus kommenteerida ning mille koostaja ise viitab, et järelduste aluseks olevad andmed on puudulikud ning tal puudub tegelikult pädevus antud soovituste tegemiseks.

ASi Tallinna Vesi ümber toimuv mõjutab kindlasti investorite suhtumist Eestisse. Mulje, et eelnevalt sõlmitud lepingute täitmine ei ole kindel ning lepingute täitmist ja muutmist võidakse kasutada (sise)poliitilistel eesmärkidel, võib tähendada ka seda, et tulevikus tekib raskusi äriühingute osalisel või täielikul müümisel ja nende väärtpaberite avalikul pakkumisel.