Geenivaramul jääb sihiks seatud proovide hulk võtmata

Uue aasta siht on juurde saada 10 000 proovi. 100 000 piirist keegi enam ei räägi ja ka perearstid on kaotamas huvi geeniproove võtta.

"Muidugi annaks 100 000ga rohkem ära teha kui 50 000ga, aga ka see 50 000 on midagi," nõustus TÜ Eesti Geenivaramu juht Andres Metspalu.

Geenivaramu alustas andmepanga loomist 2002. aastal ja on nüüdseks geneetilise jälje kogunud ligi 40 000 eestlaselt. Vahepeal, 2004. aastal, läks varamu lahku erainvestoritest ja vajus varjusurma 2007. aastani, kui tehti otsus jätkata Tartu Ülikooli allasutusena. Rahastamise võttis üle Eesti valitsus.

Kuni 2008. aasta veebruarini varamu juhatusse kuulunud Koit Kikas ei pea olukorda traagiliseks ja ütles, et 5% elanikkonna andmetest on maailma mastaabis hea tulemus. "Kindlasti oleks õnnestunud 100 000 kokku saada, küsimus on rahas," ütles praegune erakapitalil põhineva biotehnoloogiafirma Asper Biotech juht ja lisas, et see, kui kasulik andmekogu tegelikult on, selgub 20-30 aasta pärast.

Kaks aastat tagasi lubasid kolm ministeeriumi geenivaramule toetust kokku 120 miljonit krooni. Iga ministeerium lubas varamu tegevusse igal aastal (2007-2010) 10 miljonit krooni paigutada.

Praeguseks on lubadust täielikult pidanud sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium, küll väiksemas mahus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rahastas biopanka vaid 2007. ja 2008. aastal, kokku 20 miljonit krooni, rohkem nemad raha anda ei kavatse.

Et geenivaramu on 2007. aastast sajaprotsendiliselt riigieelarve rahastada, vähenes kärbete tulemusena ettevõtte eelarve selleks aastaks rohkem kui poole võrra.

Geenivaramu jaoks andmeid koguvaid perearste on pisut üle 50. Nii mõnigi neist tunnistab, et on selles vallas tagasi tõmmanud ja geenidoonoreid praegu ei värba. Kaks perearsti märkisid, et sel aastal pole nad vormistanud ühtki geenidoonorit, kuna doonori eest perearstile makstav summa on liiga väike. Ühe doonori eest saab 500 krooni.

Valga perearsti Terje Talvi sõnul ei ole tal viimasel ajal olnud aega geenidoonoreid otsida - nimistu on suur ja aega vähe. Küll aga usub arst, et kui oleks aega asjaga tegeleda, koguneks ka doonoreid rohkem.

Geenivaramu teabejuhi Annely Alliku sõnul jagunevad Euroopa biopangad kaalukuselt kolmeks - alla 50 000, 50 000-100 000 ja üle 100 000 prooviga pangad, kusjuures tegijad ollakse alates 50 000 doonorist.

Eesti Geenivaramu valis alguses 100 000 doonorit eesmärgiks põhjusel, et sellise kogumiga saab teha põhjalikke teadusuuringuid ja statistiliselt olulisi järeldusi.

Allik ei nõustu, et biopank on riigi prioriteetidest välja jäänud. "Oleme riigile oluline partner ja pakume huvi paljudele teaduskeskustele nii Eestis kui ka välismaal," rääkis ta. Ka ettevõtted on huvi üles näidanud. Näiteks on geenivaramu sõlminud lepingu ASiga Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus, uurimaks viljatuse geneetilisi põhjusi.

Varamul on teadusprojektide raames tehtud ligi 2500 geenikaarti, mis ei ole Alliku sõnul vähe tähtis. "Seetõttu oleme me oodatud partner Euroopas ja USAs," selgitab Allik.

Teabejuhi andmetel varamu eelarvet rohkem kärpida ei plaanita, lisaks on kasvanud Euroopa teadusraha hulk.

Reykjavikis asuv eraettevõttele kuuluv Islandi biopank deCODE Genetics kuulutas novembri keskel välja pankroti.

DeCODE Genetics asutati 13 aastat tagasi eesmärgiga koguda islandlaste geneetilisi andmeid ning leida seoseid geenide ja haiguste vahel, kirjutas New Scientist.

Viimastel aastatel ongi geenivaramul õnnestunud leida seoseid geenide ja mitme haiguse, näiteks osteoporoosi ja skisofreenia vahel.

Geenifirma üritas end vee peal hoida isikupõhiseid DNA-teste pakkudes, ent ebaõnnestunult - ettevõtmine ei tasunud end ära.

Ka Eesti Geenivaramu loomisel oli Islandi biopank üks eeskujusid.

TÜ Eesti Geenivaramu teabejuhi Annely Alliku hinnangul ei saa kahe riigi varamuid praeguses kontekstis üldse võrrelda, kuna Islandi biopank kuulus erafirmale, aga Eesti geenivaramu algusest peale Eesti riigile.