Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ventilatsioon vajab ennetavat hooldust
ASi Clik hooldusosakonna juhataja Kalev Kundla rõhutas, et ventilatsioonisüsteeme ja nende hooldust tuleb hoone terviklikkuse, sisekliima ja ka kuluefektiivsuse seisukohast lähtuvalt võtta koos teiste tehnosüsteemidega (küte, jahutus, juhtimisautomaatika) kui ühtset tervikut.
Tema sõnul on üsna tavaline, et ventilatsioonisüsteemi paigaldades on vaja renoveerida ka muid ehituslikke süsteeme. "Üheks põhjuseks on see, et torustikud, toruosad ning agregaadid võtavad ruumi, ent praegu on hoopis olulisem see, et erinevad tehnosüsteemid peavad omavahel "suhtlema" ja see eeldab ka olemasolevate süsteemide ajakohastamist," selgitas Kundla.
Erinevate seadmete müügi ja hooldusega tegeleva Merx ASi müügiosakonna juhataja Risto Eelmaa arvates pööratakse automaatikale praegu veel vähe tähelepanu. Valesti reguleeritud või reguleerimata seade kulutab aga liiga palju energiat.
Eelmaa toob näite ülekütmisest: "Ventilatsiooniseade on reguleeritud hoidma ruumis kindlat temperatuuri, küttesüsteemil on oma küttegraafik, mis sõltub välisõhust. Kui kaht süsteemi omavahel ei kooskõlastata, võib tekkida olukord, kus küttesüsteem kütab nii, mis jaksab, ning ventilatsioonisüsteem üritab temperatuuri kontrolli all hoida jahutamisega."
ASi Clik kvaliteedijuht Tarmo Nakkurt soovitab tellijatel mõelda sellele, et süsteemide ehitamise kulu on võrreldes hoone ekspluatatsiooniks kuluvaga üksnes viiendik. "Mõistlik oleks ehitada hea, kvaliteetne süsteem, mille ekspluatatsioonikulud ning energiatarve on optimaalsed. Praegu näeb kahjuks risti vastupidist - eesmärk on võimalikult odavalt ehitada ning tulevikku ei taheta vaadata," märkis ta.
Kundla sõnul määrab ventilatsioonisüsteemide kontrolli ja hooldustööde sageduse eelkõige töökoormus. "Keskmise koormusega seadme korral soovitame järgida seadme tootja välja antud hooldusjuhendit. Samas võiks eriti garantiiajal järgida ehitaja antud juhendit, kuivõrd garantii on võimalik vaid seadmeid vastavalt nõuetele hooldades," soovitas ta.
Kehtiv seadus nõuab vähemalt kord aastas süsteemi tehnilist ülevaatust ning õhutorustiku puhastust. Seadmete hooldusjuhendites on enamasti kirjas, et seade tuleks üle vaadata kord kvartalis, ja seda soovitab ka Eelmaa. "Õhuvahetuse puhul on tähtis roll filtritel ning torustiku puhtusel. Määrdunud filtrid, mis on ka hea koht bakteritele, lasevad vähem õhku läbi ning õhuvahetus hoones jääb vajaka," selgitas ta.
Teine oluline kontrolliobjekt on tuletõkkeklapid, mis mehaanilise eripära tõttu võivad aeg-ajalt omavoliliselt sulguda. "Tähtis osa on ka süsteemi automaatikal, mis peab tagama seadmete töö. Pealtnäha väike puudus - ventilatsiooniseadme kellaajaline sisse- ja väljalülitamine - võib pikas perspektiivis osutuda väga oluliseks," märkis Eelmaa.
Probleeme kehva õhuga võib näiteks büroohoonetes tekitada ka vaheseinte asukohtade muutmine, mis mõjutab ventilatsiooni toimimist. "Kui ruum polnud esialgse õhukoguste arvutuse järgi mõeldud inimestele pidevaks kasutuseks või oli esialgu arvestatud väiksema inimeste arvuga, halveneb õhu kvaliteet," selgitas Eelmaa ning soovitas ümberkorraldusi planeerides süsteemi projektdokumentidest lähtuda.
Roman Uibo, Strand ASi haldusjuht
Strand Hotelli hoolduspartner on Hooldusgrupp OÜ, kes teeb korralisi ventilatsiooni hooldustöid kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Süsteem on ühendatud programmiga, mis annab ülevaate selle toimimisest ja edastab veateated - vastavalt vajadusele hooldaja reageerib ja parandab ka jooksvalt.
Peamisteks hooldustöödeks on filtrite vahetamine, agregaatide mehaaniline puhastamine, laagrite ja kuluvate osade vahetus ning mootorihooldus.
Hoolduslepingu tasud on sel aastal soodsamad kui varem. Alates kevadest on hooldustööd ligi 30 protsenti odavamad.
Tarmo Nakkurt, ASi Clik kvaliteedijuht
Peame oma kliente, sealhulgas büroopindade haldajaid, kiitma. Inimesed on teadlikud hea sisekliima tarvilikkusest ning hoolduslepingute täitmisega probleeme ei ole. Pole saladus, et sel aastal on päris suurt osa lepingutest finantspoole pealt korrigeeritud, kuid kvaliteetse hooldusteenuseta ei taha tulevikku vaatav ja kulusid jälgiv tellija jääda.
Hoonete muutmiseks energiatõhusamaks arendame Clikis praegu kompleksset energiasäästupaketti, mis sisaldab endas killukesi süsteemide kaugjälgimisest, tehnosüsteemide energiaauditist, automaatikasüsteemidest jm parendustöödest.
Hooldustööde kulukus sõltub seadmete arvust, suurusest, süsteemide keerukusest ja veel paljust muust. Iga objekt on erinev.
Kindlasti tuleb korraline hooldamine odavam kui tagajärgede likvideerimine ning seadmete remontimine. Tooksin siin paralleeli autode hooldusega, mille puhul inimesed ei sea kahtluse alla korralise hoolduse tegemist.
Seadmete hooldus ei puuduta kitsalt vaid ruumide sisekliimat, inimeste rahulolu ja tervist, vaid kogu hoone pikaajalist säilimist.
Kristjan Malleus, Amecon OÜ osakonnajuhataja
Ehitussektorisse jõudis majandussurutis veidi hiljem, nii on see ventilatsioonisüsteemide turul alles sel aastal hakanud tunda andma. Aastane käibe langus olnud 30-40 protsenti.
Paljud objektid olid selle aasta alguses veel lõpetamisel, mistõttu tööd jätkus. Nüüd on majandussurutis kohale jõudnud ja paranemist pole oodata enne järgmise aasta suve.
Tegeleme ventilatsioonisüsteemide mõõtmise ja reguleerimisega.
Büroohoonetes on peamine probleem see, et kasutajad on ise ventilatsioonisüsteemi paigast ära keeranud või on kontoris tehtud ümberehitusi, mistõttu vana süsteem ei sobi enam planeeringuga.
Autor: Tea Taruste