Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreeka valusad vitsad

Sirje Rank 09. detsember 2009, 15:11

Valega euroklubisse trüginud Kreekale on kätte jõudnud tõehetk – euro ei ole vaid prestiižiküsimus.

Nüüd, kus turgude distsiplineeriv toime on tagasi, ei paku eurotekk enam alasti ujujale katet.

Kreeka läks euroala taluvuspiiride proovimisega nii kaugele kui andis – selle asemel, et kasutada euro käibelevõtu järel alanenud intressimäärasid riigifinantside saneerimiseks, võeti headel aegadel uut laenu juurde ning täna on Kreeka valitsuse võlg euroala suurim, küündides agentuuri Fitch värske hinnangu järgi 2010. aastal 125%le SKPst. Seda on lubatud normist kaks korda rohkem. Eelarvedefitsiit on 2001. aastast, mil Kreekast sai euroala liige, normis olnud vaid ühel korral – isegi liitumisel vassiti numbritega. Tänavu tuli valitsusevahetusega ilmsiks sarnane lugu – defitsiidi tegelikku suurust oli varjatud. See küünib 12,7%le SKPst, ületades lubatud piiri enam kui neli korda. Ajaloo irooniana sai sellise „pärandi“ sama partei juhitud valitsus, mis euroalale pääsemiseks numbritega trikitas.

Turud sellist asja enam ei salli – finantskriisiga on euroala riikidel hakatud selget vahet tegema ning patustajad teki seest välja raputatud. Enam ei saa Kreeka valitsus laenu pea niisama odavalt kui Saksamaa – pikka aega oli kahe riigi 10-aastaste võlakirjade pealt makstavate intresside vahe vaid ca 50 baaspunkti (0,5 protsendipunkti). Sel nädalal kärises see juba enam kui kahele protsendipunktile, kui agentuur Fitch jättis Kreeka esimese ja (seni) ainsa euroalal riigina teisipäeval ilma A taseme reitingust. Põhjuseks veenva lahenduse puudumine riigifinantside saneerimiseks. Päev varem oli Kreekale sarnase hoiatuse andnud S&P ning juba oktoobris agentuur Moody’s. Nii madala reitinguga võlakirjad (Fitchi hinnangul BBB+, mis on samal tasemel Eesti tänase reitinguga) ei kõlba normaaloludes Euroopa Keskpangale tagatiseks – nii riskivad hätta jääda Kreeka pangad, kui Euroopa Keskpank tuleva aasta lõpus oma kriisimeetmeid lõpetama hakkab.

Kreekal ei ole enam kuhugi vingerdada, D-vitamiini euroalal manustada ei saa. Sellest on aru saanud näiteks Soome, millel enne euroga liitumist oli seljataga pikk devalveerimiste ajalugu. Täna on vahe Saksa võlakirjadega vaid 23 baaspunkti. Ka Iirimaa, mis praegu buumi järel hiigeldefitsiidiga maadleb, on olukorra tõsidusest endale aru andnud ning täna, 9. detsembril, läheb valitsus ränga majanduslanguse ajal parlamenti 2010. a eelarveeelnõuga, kus maksude tõusud ja kulude kärped küünivad 6%le SKPst. Poliitiliselt on see laastav, kuid nagu rõhutab Iirimaa rahandusminister Brian Lenihan, aitab mõru pill majanduse taas jalule. Kreeka valitsus tuli paraku alles sel sügisel võimule lubadustega tõsta palku ning suurendada tervishoiu ja hariduse rahastamist. Riigi streigialdis avalikkus on kõike muud kui valmis püksirihma pingutama. Rahandusminister lubab siiski, et Kreekast ei saa uut Islandit ning et valitsus tuleb kõrvalise abita toime. See tähendab, et ka Kreeka peab majanduse languses hakkama makse tõstma ja kulusid kärpima.

Paras pähkel on Kreeka ka Euroopa institutsioonidele. Kui Euroopa Keskpank Kreekale appi läheks või Kreeka euroalal defitsiitide osas mööndusi saaks, puhkeks kriitikatorm riikides, mis tõsimeeli oma riigifinantse saneerida püüavad. (Neid küll hetkel väga palju ei ole.) Teoreetiliselt on olemas võimalus ka euroala patustajaid trahvida kuni 0,5% ulatuses SKPst, kuid see ajaks Kreeka olukorra veel hullemaks. Ja nagu elu on näidanud, on euro aluseks oleva stabiilsuspaketi sanktsioonid hambutud – kui suurtel riikidel Saksamaal ja Prantsusmaal normide täitmisega probleemid tekkisid, kirjutati reeglid lihtsalt sobivamaks ümber. Teoreetiliselt ei tohiks euroala riigid ka reegleid rikkunud liikmesriigile appi minna – just see pidanuks tagama distsipliini – kuid ilmselt ei pea seegi reegel kriisi katsumusele vastu. Juba räägitakse Kreeka puhul, et tänases olukorras ei või lubada, et euroala riik oma võlakohustused täitmata jätab….

Mida aga pole suutnud poliitikud või Euroopa instantsid, seda  nõuavad täna taas turud, mis pikka aega patustamistele euroalal läbi sõrmede vaatasid. Eelkõige tuleb sellega ilmselt arvestada väiksematel riikidel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. December 2009, 07:41
Otsi:

Ava täpsem otsing