Euroala uus must lammas

Sirje Rank 10. detsember 2009, 00:00

Kas minna Kreekale appi ja õõnestada veelgi euroala eelarvedistsipliini vankuvat usaldusväärsust või lasta euroala riigil võlakoorma all kokku vajuda, selles on küsimus.

Kreeka tegelik eelarvedefitsiit, mida eelmine valitsus varjas, küünib tänavu 12,7 protsendile SKPst, ületades euroalal lubatut enam kui neli korda. Riigi võlakoorem võib tuleval aaastal kasvada juba 125 protsendile SKPst. Erinevalt Iirimaast, mis on hambad ristis buumiaegset liigliha maha lõikamas, ei ole Kreeka praegu veel veenvalt oma probleemidega tegelema asunud.

Teisipäeval jättis reitinguagentuur Fitch Kreeka esimese euroala riigina ilma A-järgu reitingust ning ka S&P ja Moody's on Kreeka reitingu langetamiseks vaatluse alla võtnud.

See tähendab Kreekale kallimat laenuraha - intressimäärade vahe Kreeka valitsuse ja Saksa valitsuse 10aastaste võlakirjade vahel kärises sel nädalal juba enam kui kahele protsendipunktile, samas kui see pikka aega kõikus vaid 0,5 protsendipunkti ümber.

Tõsised probleemid terendavad sellest Kreeka pankadele, mis ei saa nii madala reitinguga võlakirjade vastu varsti enam Euroopa Keskpangast laenu. Kriisiajal on keskpank küll latti alla lasknud ja võtab erandkorras vastu ka BBB-järgu reitinguga tagatisvara, kuid tuleva aasta lõpuks tahab pank kriisiabile lõpu teha. Just Kreeka pangad on olnud selle agaraimad kasutajad, kuid normaaloludes peab tagatisvara reiting olema vähemalt A-.

Kreeka aktsia- ja võlakirjaturud on sel nädalal olnud tõsises tõmbetuules. Kreeka valitsuse eelarvekava ei peeta piisavaks ning pole ka selgust, kuivõrd on euroala riigid või Euroopa Keskpank Kreekale appi tulemas. ELi lepingutes sellist vastastikuse abi mehhanismi pole. Reegel on, et teised riigid patustajat ei päästa.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia kinnitas Kreeka reitingute langetamise järel, et ühe euroala riigi raske seis on kogu euroala mure.

"Euroopa Komisjon on valmis Kreekat eelarvedefitsiidi kärpimise kava koostamisel aitama," kinnitas Almunia, kui mure Kreeka riigifinantside olukorra pärast tegi Kreekast euroalal esimese "B kategooria" riigi.

Esmaspäeval manitses Kreekat, kus uus valitsus tuli võimule lubadustega palku tõsta ning tervishoiu- ja hariduskulusid suurendada, kärbetele ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet.

Eile kordas Kreeka rahandusminister, et Kreekast ei saa n-ö uut Islandit ning et riik püüab omal jõul ja ELi abita probleemidest jagu saada.

Teoreetiliselt saab euroala patustajaid liigse defitsiidi eest trahvida aastas kuni 0,5 protsendi ulatuses SKPst, kuid see teeks Kreeka olukorra veel keerulisemaks. Samas - mida ei suuda ELi reeglid, selleks sunnivad turud - ühtne eurovari enam ei kaitse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing