II sammas seitsme aasta järel ikka kõhnavõitu

Virge Haavasalu 10. detsember 2009, 00:00

"Ma arvan küll, et ma ei ole," vastas Swedbanki endine kauaaegne privaatpanganduse juht Kristel Meos, kas ta on üks kogumispensionimiljonäre. Kuigi ta on algusest peale kogumispensioni korjanud, on periood selleks olnud tema sõnul ikkagi liiga lühike.

Tulevikus loodab Meos aga pensionimiljonär küll olla, kuna ta usub süsteemi. Samas arvas ta, et neid, kes võiks juba miljoni kogunud olla, ei saa Eestis väga palju leiduda, kuna umbes 200 000kroonist palka teenivaid inimesi võib-olla kümme tükki tuleb kokku.

Meos ütles, et tema lühiajaliselt üldse ei vaata, kas pensioniinvesteering on plussis või miinuses, sest seda kätte nagunii ei saa.

"Kas tootlus on praegu piisav, seda on minu eas inimese jaoks liiga vara hinnata," põhjendas ta. Pigem tuleks tema hinnangul mõne aasta tagant üle vaadata investeeringu riskantsus ja seda vananedes vähendada.

Meos avaldas imestust tulevaste pensionäride keskmiselt kogutud summa väiksuse üle. Ta leidis kiirelt arvutades, et pigem peaks 10 000kroonise palga korral 50 000 krooni küll juba kogutud olema.

Väärtpaberite keskregistri andmed näitavad, et vähemalt 100 000 osakut on jõudnud praeguseks enda pensionikontole saada kaksteist inimest. Arvestades, et keskmiselt maksab pensionifondi osak 13,02 krooni, võib oletada, et nende fondiportfell on minimaalselt 1,3 miljonit krooni.

Lisaks neile kaheteistkümnele on vähemalt 70 000-100 000 teise pensionisamba fondi osakut jõudnud praeguseks enda kontole talletata 17 inimest. Ka neid võib pidada fondimiljonärideks, arvestades, et nende portfellide orienteeruv suurus on 0,9-1,3 miljonit krooni.

Ka Tallinna Lennujaama juht Rein Loik kinnitas, et tema kogutud raha teises pensionisambas kindlasti miljoni kroonini ei küündi. "Need on ju nii väikesed summad, mis annavad nii väikesed protsendid," kommenteeris mullu 100 000kroonist kuupalka teeninud lennujaama juht. "Kaugel alles."

Kuigi kogumispensionisüsteemiga algusest peale liitunud Loik usub, et ta oma investeeringuga praegu plussis ei ole, on ta süsteemiga kindlasti rahul. Tema hinnangul pensionisüsteemi ülesehitamisel sammastele alternatiivi ei ole.

"Sellega, kuidas pensionifondide haldajad on käitunud, ma kindlasti rahul ei ole," märkis Loik. Nii suured kaotused ei peaks tema sõnul kindlasti teisel sambal olema, kui nad tegelikkuses on. "Ma eeldasin, et raha oleks investeeritud märksa konservatiivsemalt ehk seda oleks pidanud masu tingimustes rohkem säilima," oli lennujaama juht pahane.

"Ju ma midagi ikka usun, kui ma sinna maksan, aga ma ei ole näppude peal kokku liitnud, mis see minu jaoks tähendab," rääkis Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Tanel Rautits, kes on samuti praegu omadega miinuses. Kas kogumissüsteem ka efektiivne on, seda ta öelda ei osanud.

"Ei, pikalt on veel puudu," vastas 2008. aastal pea 100 000 krooni kuus teeninud Rautits, kas tema on juba miljoni täis kogunud, oletades ise, et kogutud summa moodustab vaid viiendiku miljonist. Lennuliiklusteeninduse juht on enda sõnul pensioni kogunud sellest ajast peale, kui kogumispensionisüsteem loodi.

Pensioniasjatundjad ei usu, et enamik inimesi on seitsme aasta jooksul kogunud teise sambasse keskmiselt 15 000 krooni. Pigem võiks see olla paari viimase aasta kogutud maht.

Kui LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul võtta arvesse, et teises sambas on kokku 14,6 miljardit krooni ja liitunud on 592 000 inimest, kellest osa on ka siit ilmast juba lahkunud ning osa liitunutest jõudnud väljamaksete faasi, siis antud numbrite järgi on keskmisel teise samba omanikul kogutud 25 000 krooni.

Ka Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktor Lauri Leppik leidis, et pigem võiks see summa olla 25 000 kui 15 000 krooni.

"Kui vaadata keskmise palgaga inimest, kes liitus teise sambaga süsteemi käivitumisel 2002. aasta juulis, siis tema peaks olema seitsme aasta jooksul sisse maksnud umbes 47 000 krooni," uskus Leppik.

"Kuna paljud kogujad ei liitunud 2002. aasta suvel, siis võib arvata, et kes on varem liitunud, nendel on keskmiselt rohkem," märkis ka Oja.

LHV arvutuste kohaselt on stabiilselt 10 000kroonist brutopalka saav inimene jõudnud koguda isegi üle 69 000 krooni, kui ta on valinud pensionifondi LHV Maailma Aktsiad 2002. aasta suvel.

"Kui võtta Eesti keskmiseks brutopalgaks viimastel aastatel 10 000 krooni ja eeldada, et finantsturgudel pole lisaväärtust loodud, siis lihtsalt juba kahe viimase aasta sissemaksed annavad kokku pea 15 000 krooni," ütles Danske Capitali investeerimisvaldkonna juht Aari Stalde.

Kui keskmine palk on Stalde sõnul alates 2002.-2003. aastast tõusnud umbes 5000 kroonilt 10 000-le ja inimene alustas teise samba sissemakseid 2003, on tema netosissemaksed kogumispensioni sõltuvalt fondivalitsejast juba 35 000 ja 40 000 krooni vahel.

Pensionifondi valitseja ülesanne on pensionikontole makstud raha säilitada ja kasvatada.

Fondivalitsejaid, kes sellega hakkama ei ole saanud, tuleb pidada ebaõnnestunuteks. Seejuures tuleb analüüsida, kas fondivalitsejad on teinud valesid investeerimisotsuseid ja pole riske piisavalt maandanud, kas riik on pensionifonde liiga vähe ohjanud või peaksime tegema laiema järelduse, et turg pole suuteline pikaajalist pensioniks säästmist tagama. Viimane järeldus võib ehk tunduda ahvatlev, kuid siis tuleks ka küsida, millised oleksid alternatiivid ning kas lootma peaks ainult riigile.

Kuivõrd suurema osa teise samba maksetest on moodustanud ülekanded sotsiaalmaksust, on teise samba edukuse-ebaedukuse hindamisel ka asjakohane võrrelda seda, kui suure kuupensioni oleksid samad sissemaksed samal ajaperioodil taganud esimeses sambas. Selleks, et teist sammast pidada edukaks, peaks teise samba pensionifondide netotootlus (pärast haldustasude mahaarvamist) olema pikemal ajahorisondil kõrgem esimese samba sotsiaalmaksu laekumiste kasvust (viimane võtab arvesse nii palgakasvu kui ka töötajate arvu muutust).

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing