Prügiturul monopolioht

Argo Luude 10. detsember 2009, 00:00

Tallinn on lubanud 2009. aasta järele jäänud 21 päeva sees langetata otsuse, kes hakkab pealinlaste prügi põletama.

Suure kiirustamise taustal jääb mulje, et põhjalikku analüüsi teha ei jõuta. Täisvõimsusel töötamiseks vajaks Eesti Energiale kuuluv Iru jaam 220 000 tonni olmeprügi aastas. Kui aga prügilatesse jõudvad jäätmed vähenevad tänu sorteerimisele ja taakasutusele praegusega sarnases tempos, on see 2012. aastaks hinnanguliselt ¾ Eesti riigis aasta jooksul tekkivast prügist. Seega tuleks jaama töös hoidmiseks jäätmeid Irusse vedada kõikjalt üle Eesti.

Selle tulemuseks oleks aga Eesti Energia monopoli tekkimine prügisektoris ja võimalik hinnatõus. Tallinlaste jaoks kompenseeriks hinnatõusu osalt võimalus saada odavamat toasooja, ent on tõenäoline, et teiste piirkondade elanikud maksaksid selle kinni kõrgemate prügiveohindade kaudu.

Põletusjaamaga kaasnevad ka väga suured püsikulud. Meie arvutuste põhjal kujuneks väikseimaks võimalikuks prügi vastuvõtmise maksumuseks Irus hinnanguliselt 782 krooni tonni kohta. Praegu on Tallinnas jäätmejaama väravas tasu 565 krooni tonni kohta. Seega kasvaks hind vähemalt kolmandiku. Eesti Energia on viidanud oluliselt madalamatele hindadele, kuid meie kogemus teistes riikides lubab selles kahelda. Tulevikus lisandub hinnale ilmselt ka saastetasu, muudes Euroopa riikides see nii on.

Põletusjaama avamine ei tähenda, et võiksime sulgeda teised jäätmejaamad. Kui Iru jaam on mingil põhjusel rivist väljas või toimuvad seal hooldetööd, tuleb prügi ikka prügilasse viia. Lisaks jääb prügi põletamisel järele hulk tuhka, mida pole panna mujale kui prügilasse. Mööda ei saa vaadata ka Euroopa Liidu ees võetud kohustusest jäätmed taaskasutada ja komposteerida. Jäätmejaamade töös hoidmine tekitab aga kulu ning ka see tuleb kinni maksta tarbijatel.

Kindlasti ei ole Veolia põletusjaamade vastu. Leiame aga, et Eesti väiksuse juures ei ole nii võimsa jaama rajamine lihtsalt mõistlik. Põletusjaama asemel soovitame tõsiselt kaaluda mehhaanilis-bioloogilist töötlemist - saab jätkata jäätmete taaskasutamist ja komposteerimist, kuid toota ka jäätmekütust.

Tallinna otsusel on oluliselt suurem mõju kui esmapilgul näib, see mõjutab kogu Eesti prügimajandust ning tooks kannapöörde kogu riigi jäätmekäitlussüsteemi.

Ei ole mitte ühtegi tegurit, mis sunniks Tallinna linna ja Eesti riiki selle otsusega ruttama. Tegu on keerulise ja kahtlemata olulise küsimusega, mis vajab meie hinnangul senisest põhjalikumat argumentide vaagimist.

AS Veolia Keskkonnateenused soovib samuti Tallinna prügi põletama hakata, seda Iru lähedal asuvas Väo elektrijaamas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing