Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jäärapäisus jättis  Eesti miljoniteta

Kadrin Karner, Kadri Bank 11. detsember 2009, 06:50

Nord Streami vastu sõdides ei suutnud Eesti poliitikud hoida ära gaasitoru rajamist, kuid suutsid jätta Eesti ilma suurprojekti rajamisega seotud töökohtadest ja investeeringutest. Gaasitoru ehitamiseks otsustati kasutada Rootsi ja Soome sadamaid.

Kuigi läinud suve alguses polnud veel kaugeltki selge, kas Rootsi annab Nord Streami gaasijuhtmele ehitusloa, silusid kopad juba Lõuna-Rootsi Karlskrona linna sadamakaid, valmistades ette Nord Streami torude laoplatsi. Augusti lõpul jõudis Saksamaalt kohale esimene alus gaasijuhtme 160 toruga.

Nüüdseks on Rootsi ja Saksamaa vahet sõitvad alused Unimar ja Miramar jõudnud Karlskronasse toimetada üle 5000 toru. Ehituse alguseks järgmisel kevadel peab neid seal olema 14 500. Ritta seatuna ulatuksid need Tallinnast peaaegu Tartusse välja.

Samasugused laod on Rootsis veel Gotlandi saarel, Soomes Hankos ja Kotkas. Viimases on ka torude betooniga katmise tehas, samuti planeeritava juhtme teises otsas, Saksamaal Mukranis.

Karm kord kõiges
Rootsis ja Soomes korraldab torude ladustamist Norra suurfirma NorSea, mille leping kogu logistilise poole eest vastutava Eupeciga on väärt 59 miljonit eurot (925 miljonit krooni). Sellest oma osa saab NorSeale torude transpordis allhanget tegev Rootsi firma AtoB@C Shipping. Ettevõte keeldub aga kommentaaridest, väites, et kogu projekt on konfidentsiaalne.

Tõsi, suure ja rahvusvahelise projekti iga samm, kaasa arvatud ajakirjandusega suhtlemine, on detailideni läbi mõeldud. Nii tuleb mul veel mitu korda enne Karlskronasse sõitu ettevõtjatele kinnitada, et olen oma käigu ja nendega suhtlemise Nord Streamiga kooskõlastanud.

Ka Karlskrona sadamas mind vastu võttev NorSea töödejuhataja toonitab, et teda ei tohi tsiteerida, kuna tema pole ettevõtte kõneisik. Ta paneb mind kõigepealt soojaku tagatuppa istuma ja peab maha PowerPointi slaididega illustreeritud turvalisuse loengu. Alles pärast kiivri ja kaitseprillide pähepanekut ning neoonkollase vesti selgatõmbamist tohin laoplatsile minna.

Mudasel sadamapinnal sumpavad vaid mõned töölised. Peaosa mängib siin hoopis vee ääres tegutsev Liebherri kraana. "Primadonnale" jätkub töödejuhatajal ainult kiidusõnu, sest see nõuab töötamiseks kõigest kaht inimest. "Sakslased juba teavad, kuidas kraanasid ehitada. See on kena mänguasi," muheleb ta.

Kraana on juba enamiku torudest Unimari pealt maha tõstnud. Need viiakse edasi oma kohale kruusavallide peal. Oma kohale sõna otseses mõttes, sest torud ladustatakse kindla süsteemi järgi ning lastakse hiljem merre kindlas järjekorras.

Ükski toru pole teisega identne. Pealtnäha eristavad neid numbrid ja eri värvi triibud otstel. Tegelikult on terastorud ka erineva antikorrosiooni ja betoonikihiga. Mida madalam vesi, seda paksem kaitsekiht - sügavas vees teeb sama töö ära vee rõhk.

Kraanajuhil üksluine vaade
Kümnete meetrite kõrguse kraana trepist (mis muudab taaskord tänu sakslaste nutikusele vahepeal suunda, et pea ringi käima ei hakkaks) satume üles ronima ajal, mil kraanajuht on lõunale läinud ning masin õnneks ei liigu. Kabiinis ootavad tema naasmist rütmikas raadiomuusika, nätsupakk ja villased sokid.

Siit ülevalt saab selgeks kogu projekti mastaapsus. Pea silmapiirini on näha vaid torude mustavaid külgi. Ja siia pole jõudnud neist veel pooledki.

Karlskrona linn rendib Eupecile ja NorSeale kolmeks aastaks üheksa hektarit maad. Valla poolt projekti vedavad Anders Jaryd ja Tommy Sandin tõdevad, et kogu projekti kriitilisemaid küsimusi on julgeolek, kuid sellega tegeletakse riiklikul tasandil.

Tööd kümnele kohalikule
Jarydi sõnul on gaasitoru ehitamine ja torude ladustamine kaks eri küsimust. "Ehitamise kohta on olnud väga erinevaid arvamusi, kuid Rootsi riik on oma otsuse teinud. Ladustamise koha pealt arvan ma, et kui see on hea tehing Karlskronale, on sellega rahul ka siinsed inimesed."

Kindlasti on rahul need kümmekond kohalikku, kes tänu projektile tööd saavad. Pinna silendamiseks ja torusid paigalhoidvate kruusavallide rajamiseks sai suvel tööd viis kohalikku meest, kellest kaht vajatakse ka täna. Lisaks teeb vallavalitsuse lastimis- ja lossimisfirma kaheksa meest Eupecile allhanget.

Tagasiteed ei ole
Nord Stream investeeris lao territooriumi ettevalmistamisse umbes miljon eurot ehk ligi kuusteist miljonit Eesti krooni. Vald teenib maa rentimise ja sadamamaksude pealt kolme aasta jooksul 3-4 miljonit eurot (60 miljonit krooni). Lisaks saavad nad Nord Streami ettevalmistatud maa hiljem teistele investoritele rentida või kasutada uute laevaliinide avamiseks.

"Rootsis on finantssüsteemi olukord küllaltki stabiilne, kuid tööpuudus on ka siin iga omavalitsuse jaoks probleem," ütleb Jaryd. "Ja on väga kena kellelegi tööd pakkuda ajal, mil kogu ülejäänud situatsioon on keeruline."

Siiski tõdevad nad, et Eupecilt saadav raha ei ole midagi erakordselt suurt, sest kogu avalikku sektorisse investeeritakse Karlskrona vallas keskmiselt 25 miljonit eurot aastas (390 miljonit krooni).

Seetõttu ei olegi üllatav, et Karlskrona ei pakkunud Nord Streamile oma maad ise, vaid juba mitu aastat tagasi võttis vallaga ühendust Eupec. Leping allkirjastati enne jõule 2008 ja tänavu suvel algasid territooriumi ettevalmistustööd. Kuigi Rootsi valitsus ütles jah-sõna projektile novembri alguses, ütleb Sandin, et riskeerima ei pidanud nemad, vaid teine pool, kes maksis vallale ka deposiidi.

Kraana otsast alla sadamale vaadates meenuvad mulle vallaametniku Jarydi sõnad, kui talt küsisin, mis juhtuks, kui projekt katki jääks: "Ma arvan, et sellesse projekti investeeriti nii palju nii raha kui ka prestiiži mõttes, et there's no way back (tagasiteed ei ole - toim)."

Mul on raske temaga mitte nõustuda.

Linlased pole koostöö vastu protestinud
Karlskrona linnatänavatel elanike arvamust küsides jääb mulje, et enamik inimesi ei tunne torude ladustamise pärast muret.

Linna elanik Mikael ütleb, et on sadamas toimuvast teadlik, kuid üldiselt sel teemal silma peal ei hoia. "Ma loodan, et poliitikud on kontrollinud, et kõik oleks turvaline," sõnab ta.

Kesk-Rootsist pärit ajateenija Joakim kehitab õlgu küsimuse peale, kas ta Karlskrona vahelaost midagi kuulnud on.

Karlskrona elanik Carina on aga sadamas toimuvast lugenud ajalehtedest. Seal toimuv talle ei meeldi. "Me peaksime eelistama alternatiivseid allikaid, nagu päikese- ja vee-energia," ütleb ta.

Äripäevaga rääkinutest tundub kõige pikemalt teemale mõelnud olevat Robert, kes elab Karlskronast umbes 90 kilomeetri kaugusel Kalmari kandis. "Aga ma ei teadnud, et seda ehitatakse nii lähedal," on ta üllatunud. Roberti sõnul on gaasitoru keskkonnale kindlasti ohtlik, aga on raske öelda, kas Rootsi firmad peaksid sellepärast loobuma projektist kasu lõikamisest.

Samas ei tulnud talle üllatusena, kui valitsus juhtme ehitamisega nõustus. "Nad lihtsalt venitasid sellega. Me oleme väike riik ega saa Venemaaga võidelda. Äraütlemine oleks tähendanud poliitilisi tagajärgi," tõdeb ta.

Vallaametnike sõnul pole nad saanud peale lepingu allkirjastamist vallaelanikelt ühtki vihast telefonikõnet. Tommy Sandin lisab, et üldjoontes oli ka Greenpeace'i esindaja nõus, et oht keskkonnale ei ole suur. "Kuna see territoorium on juba niikuinii sadam, siis see projekt ei lisa mingeid erilisi keskkonnariske."

Kommentaarid
Bjørn Lie, NorSeaGroup A.Si turundusdirektor
Lähenesime Nord Streamile ise projekti varajases järgus, esitlesime end ja tegime oma ettepanekud.

See leping on meie jaoks ebatavaline, kuna tegu on suurima merealuse juhtmega, mis iial rajatud. On kindlasti väljakutse saada hakkama nii suure hulga raskete torudega ja tegutseda samal ajal mitmel objektil. Kuid oleme oma tegevust detailselt planeerinud ja jälgime kõiki operatsioone koos meie kliendiga.

Me näeme alati selle nimel vaeva, et panustada paika, kus töötame. Õpetame välja kohalikud inimesed, kes juhivad kogu objekti tehnikat. Näiteks Karlskronas on kõik töölised peale töödejuhataja kohalikud. Nord Streami projekt annab meie inimestele kindlasti lisakogemuse ja edaspidises müügitöös on see oluline referents.

Aarne Saar, Eesti Gaasi endine kauaaegne juht
Mulle jääb mõistmatuks, mis on gaasijuhtme vastaste huvid. On imelik, et Eesti rõhub praegu toru keskkonnariskidele, kuid plaanib samal ajal Eesti-Soome vahelise trassi ehitamist. Kui me ise ehitame kaableid või õhkame miine, siis ei tundu see probleem olevat. Aga teiste puhul on meil teised standardid.

Praegu, kus maad on omanike vahel ära jaotatud, tekitaks maapealne trass veel suuremaid probleeme. Ma olen Eestiski väikseid trasse ehitanud ja seda kogenud. Ja kui maismaal peaks toruga midagi juhtuma, oleks tagajärjed rängemad.

kes on kes
Nord Stream AG omanikud
Vene Gazprom 51%
Sakslaste BASF SE/Wintershall 20% ja E.ON Ruhrgas 20%
Hollandi Gasuine 9%
Eupec
2005. aastal loodud ettevõte juhib kogu gaasijuhtme torude ettevalmistamist ja logistikat.
Kutsutud Prantsuse firmaks, omanik on tegelikult lõunakorealaste Korindo Group.
Minelco
Rootsi riiklik kaevandusfirma, tarnib enamiku gaasitorude katteks minevast materjalist, 1,4 miljonit tonni rauamaaki.
On Eupeciga koostööd teinud aastaid, seekordne tellimus on ettevõtte juhi Markus Petäjäniemi sõnul kõigi aegade suurim. Kuigi ettevõte pole tehingu väärtust avalikustanud, on see Rootsi ajakirjanduse andmetel väärt enam kui miljard Rootsi krooni.
Tarnimine algas 2008. aastal ja kestab 2011. aasta teise pooleni. "Tellimus tugevdab meie kui tarnija positsiooni torude katmise tööstuses," märkis Petäjäniemi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. March 2010, 18:36
Otsi:

Ava täpsem otsing