Pangad, tehke oma kodud korda!

Äripäeva meelest tuleb suurendada trahvimäärasid finantsalaste kuritegude eest. Praegu on maksimaalne trahvisumma, mida saab investorite usaldust kuritarvitanud finantsasutusele määrata, pool miljonit krooni. Seda on selgelt vähe, võrreldes miljardite kroonidega, mis on usaldatud finantsasutuste liigutada, ja vaadates neid sadu miljoneid, mida pangad või nende fondid on pannud magama kas lohakusest või rumalusest, jättes investorid olulisest informatsioonist teavitamata.

Trahvimäär võiks toimetuse arvates olla näiteks kümnendik huugama pandud summast. See paneks fondihaldurid ja pangad vastutustundlikumalt ringi käima neile usaldatud rahaga.

Siiani on küll ka ilma hiigeltrahvita langenud päid, suletud fonde ning makstud hiigelhüvitisi investoreile tekitatud kahju pärast. Lahkunud (SEB Varahalduse juht Rein Rätsep) või lahkuma on sunnitud SEBst ja Swedbankist varahalduse valdkonna juhtfiguure. Ja SEB Eesti juhi Ahti Asmanni suunamine SEB Ukraina panka vedama paistab selle taustal pigem asumisele saatmisena.

Suuri hüvitisesummasid on pangad pidanud välja käima viimase kahe aasta jooksul kolmel korral. Sügisel 2007 tuli SEB-l heastada nüüdseks tegevuse lõpetanud Likviidsusfondi investoreile tekitatud kahju 200 miljoni krooni ulatuses. Swedbank pidi äsja oma Private Debt Fondi, samuti likvideeritud, investoritele välja käima üle 140 miljoni krooni. Ja reedel raputas SEB taas tuhka pähe, teatades, et kompenseerib investoreile endise Peugeot'-kuninga Toomas Rüütmanni TR Majade võlakirjade eest 177 miljonit krooni.

Toimetus kiidaks panku, kui nood heastanuks enda või oma fondide poolt investoreile tekitatud kahju ilma avalikkuse sunnita ning finantsinspektsiooni taganttorkimiseta. TR Majade võlakirjade tagatisvara haihtumine oli pangale teada mullu veebruaris, teavitas ta sellest hilinemisega, aprillis, kahju hüvitamiseni jõudis pank aga alles nüüd.

Need on ilmselt alles esimesed näited, jäämäe veepealne osa. Sellised juhtumid alles hakkavad päevavalgele jõudma. On hulk fonde, mis jäid püsima tänu investorite heatahtlikkusele (GILD Arbitrage näiteks). Järjest kukub tähtpäevi, mil tuleb lunastada mõne ettevõtte võlakirju, milleks ettevõtjal raha puudub ja võlausaldajaid enam ei leidu. Üksnes pankade teise samba pensionifondides on toimetuse andmeil selliseid rämpsvõlakirju 400 miljoni krooni eest.

Pangad kraamivad oma "varasalvesid" pärast kibedaid kogemusi veidi hoolikamalt, aga rõhuvad endiselt investorite vastutusele ja loodavad liialt ka finantsinspektsioonile. Selle eest, et pangamaja oleks igas mõttes puhas, vastutab aga eelkõige pank ise. Kopsakamad trahvid investorite altvedamise eest aitavad neil seda paremini mõista.

Autor: ÄP