Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Probleemid euroalal: Kreeka lubab võlad kontrolli alla saada

Sirje Rank 15. detsember 2009, 11:02

Euroala nõrgim lüli Kreeka lubab oma normist neli korda suurema eelarvedefitsiidi nelja aastaga lubatud piiresse suruda ning alustada lähiaastail ka euroala suurimaks tõusta ähvardava võlakoorma kärpimist.

Peaminister George Papandreou ütles eile õhtul äri- ja ametiühinguliidritele peetud kõnes, et aastaks 2013 tahab Kreeka valitsus praegu juba ligi 13%le küündiva defitsiidi kärpida 3%le SKPst, plaanides selleks ulatuslikku maksusüsteemi ja avaliku sektori reformi.

„Kreeka riskib oma võlgade alla uppuda,“ tsiteeris Kreeka peaministrit ajaleht Wall Street Journal.

Eilne avaldus oli reaktsioon finantsturgude survele, kus usaldus Kreeka vastu on järsult kõikuma löönud pärast seda, kui novembris selgus riigi rahaasjade tegelik seis. Agentuur Fitch kärpis läinud nädalal Kreeka reitingut ning agentuur S&P pani Kreeka reitingu võimalikuks langetamiseks vaatluse alla.

Mitmete majandusekspertide ja investorite hinnangul ei sisaldanud Papandreou kõne aga eile kuigivõrd konkreetseid ettepanekuid kulude kärpimiseks või tulude suurendamiseks. Iirimaa läinud nädalal avalikustatud karmi säästueelarvega ei anna Kreeka plaane veel võrrelda.  Papandreou esinemise järel läks intresside vahe Kreeka valitsuse ja Saksa valitsuse võlakirjade vahel taas suuremaks, kirjutas WSJ.

„Kõne näitas, et Kreeka valitsus on otsustanud Kreeka eelarveprobleemidega tõsiselt tegelema hakata, kuid siit edasi on määrav plaani elluviimine,“ ütles EFG Eurobanki ökonomist Platon Monokroussos.

„Meie võimaluste aken on kiiresti sulgumas,“ kommenteeris Ateena ülikooli majandusprofessor Yannis Stournaras ajalehele Financial Times. „Teised raskustes riigid on juba probleemiga tegelema hakanud. Kui me kiiresti sama ei tee, sunnivad meid selleks turud ja sunnivad karmilt.“

Turud kardavad, et Kreeka ei tule oma võlgade teenindamisega toime ning peab Euroopa Liidult või IMFilt abilaenu paluma. Samuti kardetakse, et usaldus võib kõikuma lüüa ka teiste euroala perifeerias olevate ning suure võlakoormaga riikide suhtes nagu Iirimaa, Portugal või Hispaania.

Esmaspäeval hoiatas ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia, et Kreeka ei peaks lootma jääma, et EL talle appi tuleb. „Kui Kreeka ise vajalikke abinõusid ei rakenda oma probleemide lahendamiseks, ei saa euroala seda Kreeka eest ära teha,“ ütles ta Hispaania ajalehele El Pais.

Papandreou lubas eile, et aastast 2012 hakkab Kreeka ka vähendama võlakoormat, mis peaks prognoosi järgi tuleval aastal kasvama 120%le SKPst.

Tuleva aasta eelarves tahab Kreeka valitsus defitsiidi kärpida 9,1%le SKPst., nähes selles ette kulude kärpeid ja maksude tõuse kokku 8 miljardi euro suuruses summas. Jaanuariks peavad kõik Kreeka ministeeriumid esitama valitsusele kolmeaastased plaanid kulude kärpimiseks ja ametiastutuste arvu vähendamiseks. Pensionireformi kava on plaanis parlamenti viia tuleva aasta juuniks.

Papandreou plaani õnnestumine sõltub valitsuse meelekindlusest. Eile ähvardas avaliku sektori töötajate ametiühing juba streikidega, kui valitsus peaks plaanima avaliku sektori palku kärpida.

„Kreeka majanduse probleem ei ole avalik sektor,“ ütles eile 500 000 Kreeka avaliku sektori töötajat esindava ametiühingu Adedy juht Spyros Papaspyros. „Probleem on valitsuse tuludes, mitte kuludes. Avaliku sektori kulutused on allapool ELi keskmist.“

Papaspyros hoiatas sarnaste kärbete eest nagu Iirimaa avalikus sektoris, nentides irooniliselt, et „Iiri imet, ehk pankrotis kasvumudelit, pakutakse nüüd pankrotiohust väljapääsuna“.

Eilses kõnes lubas Papandreou, et avaliku sektori reaalpalgad tuleval aastal kasvavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. December 2009, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing