Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvamus: Eesti on euroala riikidele proovikiviks
Nii kirjutas ajalehes New York Times agentuuri Reuters kolumnist Paul Taylor, esitades rea argumente Eesti euroalasse vastuvõtmise poolt.
Kui euroala riigid tõsimeeli soovivad stabiilse rahapoliitika ja jõukuse levimist Ida-Euroopasse, tuleks nõustuda Eesti vastuvõtmisega euroala liikmeks 2011. aastast. See oleks ühtlasi tugev poliitiline signaal varem Nõukogude Liitu kuulunud riigi kohta ajal, mil Ida-Euroopa on taas mures Venemaa jõudemonstratsioonide pärast, kirjutas Taylor.
Samas on Lääne-Euroopa ametnikud ja keskpankurid eravestlustes nentinud, et euroalal on ka ilma uute vaeste liikmesriikideta küllalt omi probleeme. "Milleks kiirustada? Las nad ootavad, kuni nende majandus tõeliselt meie omale järele on jõudnud," ütles üks anonüümsust palunud keskpankur.
Leht kirjutas ka Ida-Euroopa murest, et euroga liitumise kriteeriume on nende puhul rangemalt rakendatud. Nii pingutabki Eesti, et tingimused oleksid täidetud täpselt.
Mõned majanduseksperdid on seisukohal, et Eestiga koos peaks euroalale vastu võtma ka Läti ja Leedu, millel liitumistingimusi rangelt tõlgendades sellist võimalust veel lähiaastatel ei terendaks.
Bruegeli mõttekoja teadur Zsolt Darvas soovitab sel kuul avaldatud uuringus euroga liitumise kriteeriumid ümber vaadata ning kõik kolm Balti riiki korraga euroalale vastu võtta. "EL on mobiliseerinud ressursid, et toetada kriisis kannatanud Kesk- ja Ida-Euroopa riike vastavalt oma reegliraamatule, kuid EL peaks olema enam kui pelgalt reegliraamat," ütles ta. "Kuna kõik teavad, et reeglid pole täiuslikud, tuleb reegleid muuta."
Et aga ELi ametivõimud vaevalt soovivad suuremate liikmesriikide jaoks pretsedenti luua, liitub Eesti Balti riikidest tõenäoliselt siiski üksi, kirjutas Taylor.
Autor: ÄP