Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõige pahelisem pank Maal

Tõnis Oja 16. detsember 2009, 00:00

Kuu aega tagasi ütles Goldman Sachsi juht Lloyd Blankfein nädalalehele Sunday Times, et pangad teenivad sotsiaalset eesmärki ja teevad ära jumala töö. Poolnaljaga öeldut võtsid ajakirjanikud (ka mina) tõsiselt ning niigi tugeva kriitika all olev Wall Streeti võimsaim finantsasutus sai uue sõimuvalingu. Times ise pidas öeldut nii suureks ajakirjanduslikuks võiduks, et kasutas pangajuhi tsitaati väljaande reklaamimiseks.

On üsna imekspandav, et negatiivne suhtumine Goldman Sachsi suhtes ei ole levinud mitte ainult nii-öelda tavainimeste, vaid ka professionaalide hulgas.

Goldman Sachs peab aga ennast kõige nutikamaks investeerimispangaks Wall Streetil, mis on ilmselt tõsi. Tegemist ka kõige kasumlikuma maailma suurpangaga.

Kindlasti on tegemist ka kõige mõjukama finantsettevõttega Ameerika Ühendriikides. Goldman Sachsist on tulnud kaks rahandusministrit - eelmine minister Henry Paulson ning Clintoni administratsiooni kauaaegne rahandusminister Robert Rubin. Lisaks sellele on Goldman Sacshi peakontorist tulnud terve rida kõrgeid riigiametnikke, mistõttu on pank saanud hüüdnime Government Sachs.

Kui Goldman Sachs peab ennast kõige targemaks pangaks Wall Streetil, siis teised peavad panka ka ahneimaks.

Jaanipäeva paiku kirjutas Goldman Sachsi kohta kaaneloo muusikaajakiri Rolling Stone, kus nimetati panka vampiirkaheksajalaks. Ka meie finantsportaalides laialdaselt refereeritud artiklis oli lisaks tõepärasele ja õigustatud kriitikale ka vandenõuteooria tunnuseid.

Uue kriitkavalingu osaliseks sai Goldman Sachs koos teiste suurpankadega pärast kolmanda kvartali majandustulemuste avaldamist, kui Bloomberg arvutas, et investeerimispangad Goldman Sachs, Morgan Stanley ning J.P. Morgan Chase maksavad aasta lõpul boonusteks kokku 30 miljardit dollarit, mis on rekordiline summa ning 60 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Investeerimispankade suured boonused on tingitud nende spetsiifikast, mille tõttu ka kasum ühe töötaja kohta on tunduvalt suurem kui tavalistel pankadel, ning USAs ei kuulu investeerimispangad keskpanga järelevalve alla. Goldman Sachsi ning Morgan Stanley jaoks muudab aga olukorra delikaatseks asjaolu, et aasta tagasi, kui toimus Lehman Brothersi kokkukukkumine, muutsid need kaks panka kiiresti krediidiasutusteks, mis viis nad Föderaalreservi järelevalve, aga samas ka kaitse alla.

Tänu sellele sai Goldman Sachs ka riigilt programmi TARP raames 10 miljardit dollarit abi. Ehkki pangajuht Blankfein kinnitas ajakirja Vanity Fair värskes numbris, et Goldman Sachs oli piisavalt tugev, et oleks finantskriisi üle elanud ka ilma välisabita, võttis firma vastu kogu abi, mis toona saada oli.

Goldman oli esimene pank, kes suutis võla riigile juba juunis tagasi maksta ning USA valitsus teenis sellelt laenult 23 protsenti. Seega vaatamata ülisuurele kriitikale, mida USA valitsus pankadele päästmise eest sai, oli see tegelikult USA maksumaksjatele väga tulus ning panga aktsionäridele väga kehv tehing. Seepärast kiirustavadki pangad oma võlga nii kiiresti tagasi maksma kui võimalik.

Lisaks riigiabile sai Goldman viie miljardi dollari suuruse rahasüsti ka legendaarselt investorilt Warren Buffettilt.

Kaoses, mis maailma finantsturgudel veidi enam kui aasta tagasi valitses, oligi lisaks valitsustele Buffett ainus, kes oli võimeline hätta sattunud ettevõtteid aitama. Majandusleht The Wall Street Journal andis esmaspäeval põhjaliku ülevaate nende kohta, kes abipalvega vanahärra poole pöördusid. Abipalujaid oli üsna pikk nimekiri, aga väljavalituiks osutusid üksikud. Lisaks Goldman Sachsile tööstuskonglomeraat General Electric, kultusmootorrataste tootja Harley Davidson ja veel mõned.

Ka Buffetti investeering on juba kenasti ära tasunud. Viie miljardi dollari eest ostetud eelisaktsiad annavad aastas 10 protsenti dividende ning lisaks sai ta võimaluse osta viie miljardi dollari eest aktsiaid hinnaga 115 dollarit tükk. Täna on ettevõtte aktsia hind 166 dollarit.

Kui finantskriis hakkas läbi saama, oli Goldman kõige kiirem olukorda oma kasuks pöörama. Teises kvartalis teenis pank rekordilise kvartalikasumi (3,4 mld dollarit), selle aasta kasumiks prognoosivad analüütikud 11,4 miljardit, mis jääb vaid napilt alla senisele rekordkasumile 2007. aastal.

Pärast aastatagust laastamistööd on osa konkurente ära kadunud, nii et Goldman Sachsi potentsiaal on vaatamata negatiivsele imagole üldsuse ees üsna suur.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:21
Otsi:

Ava täpsem otsing