Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreeka rahandusminister: ma ei taha IMFi ukse taha minna

Sirje Rank 16. detsember 2009, 12:32

Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou ütles sel nädalal, et tema ei taha küll olla see rahandusminister, kes Kreekale Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abi paluma läheb.

„Ma ei taha olla see rahandusminister, kes Kreeka IMFi ukse taha viib,“ ütles Papaconstantinou, kes oli teisipäeval Berliinis ja Pariisis ja sõitis sealt edasi Londonisse ja Frankfurti. Enda sõnul mitte selleks, et arutada Kreeka väljaaitamist.

Kreeka peaminister George Papandreou helistas läinud nädalal IMFi juhile Dominique Strauss-Kahnile, kuid väidetavalt mitte abi küsimiseks, vaid üldise olukorra arutamiseks, kirjutas Wall Street Journal.

Kreeka rahandusministri sõnul ei ole Kreeka riigi rahavajadus tuleval aastal nii suur, et peaks kartma võlaturgude kokkukuivamist. Kui see aga siiski juhtub, tuleb Kreekal abi otsida kas teistelt euroala liikmesriikidelt või IMFilt.

Surve Kreekale kasvab, et peaministri George Papandreou esmaspäeval korratud lubadusele võlad kontrolli alla saada järgneksid ka teod. Reitinguagentuurid S&P ning Moody’s on pannud Kreeka reitingu võimalikuks langetamiseks vaatluse alla, turud nõuavad kõrgemat riskipreemiat ning Euroopa kõrged ametnikud pole manitsustega kitsid.

Teiste seas hoiatas esmaspäeval Euroopa Keskpanga nõukogu liige Lorenzo Bini Smaghi, et Kreekal on vaid aasta aega tagamaks, et riigil on jätkuvalt A taseme reiting. Vaid A- reitinguga võlakirju saavad pangad aasta pärast kasutada Euroopa Keskpangas tagatisena laenu vastu.

ELi ametivõimud ja Euroopa Keskpank eelistaks võimaliku abi küsimused lahendada euroala siseselt. Euroopa rahaliidu leping keelab aga hätta sattunud euroala riikide väljaaitamise, ehkki euroala ametnike sõnul on võimalik leida viise, kuidas reeglitest mööda laveerida. Nii näiteks võib tugevamas rahanduslikus seisus riik anda Kreekale laenu. Saksamaa kantsler Angela Merkel on aga öelnud, et eelistab rahaallikana IMFi. Sarnased erimeelsused kerkisid esile ka läinud aastal Ungari abistamisel.

IMFi abi oleks Kreekale poliitiliselt alandav, kuid jätaks õõnestamata euroala reeglid, mis nõuavad liikmesriikidelt eelarvedistsipliini ja jätkusuutlikku laenupoliitikat.

Euroopa rahandusvolinik Joaquin Almunia kiitis Kreeka peaministri esmaspäevast kõnet kui sammu õiges suunas. „Me ootame nüüd konkreetsete abinõude sõnastamist, mis eelarvedefitsiiti 2010 jõulisemalt kärbiks ja tagaks selle kiire vähenemise,“ ütles Almunia.

Detailid selguvad jaanuaris, kui Kreeka esitab Euroopa Komisjonile kolme aasta tegevuskava.

Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet on hoiatanud „moraalse kahju“ eest, mida Kreeka väljaaitamine endaga kaasa tooks. Üheltpoolt on Kreeka suhtes võimalik rakendada euroala aluseks olevas stabiilsus- ja kasvupaketis ette nähtud sanktsioone, teisalt on Saksamaa kantsler Angela Merkel hiljuti öelnud, et ühe riigi probleemid on kõigi euroala riikide probleemid.  Nii püsib hetkel teadmatus, kas ja kelle abile Kreekal oleks loota.

Kreeka eelarvedefitsiit kasvab tänavu 12,7%le SKPst ning võlakoorem tuleval aastal 125%le SKPst.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. December 2009, 12:32
Otsi:

Ava täpsem otsing