Kreeka draama on õppetund teistelegi

Saksamaaga võrreldes maksab Kreeka valitsus laenuraha eest praegu ligi 2,5 protsendipunkti võrra kõrgemat intressi vaatamata sellele, et mõlemad on euroala riigid.

Ja mitte üksi Kreeka - ka teistel euroala riikidel, mille suured võlakoormad ja suutlikkus need tagasi maksta turgudele muret teeb, tuleb laenuraha eest kõrgemat hinda maksta.

Iirimaa võlakirjadel oli Saksa valitsusvõlakirjadega sel nädalal ca 1,64 protsendipunkti võrra kõrgem intress, Itaalial 0,84 ja Hispaanial 0,61 protsendipunkti suurune vahe.

Lisaks ähvardab Kreeka reitingute langus Kreeka kommertspangad ilma jätta võimalusest Euroopa Keskpangast riigi võlakirjade tagatisel laenu saada.

Omal ajal Euroopa ühisraha kontseptsiooni väljatöötamisel osalenud Taani professor Niels Thygesen leiab, et Kreeka ümber puhkenud kriis on tervistav märk. Kreeka eelarvekriis annab lootust, et riigid üle maailma kiirustavad kreenis riigifinantse korda seadma, kuna turud trahvivad vastutustundetut poliitikat karmilt.

"Tänane kriis võib kreeklased õigele kursile aidata, kuna nad näevad, kui suuri kulusid riigifinantside seis võib kaasa tuua," ütles Thygesen eile Taani majanduslehes Börsen avaldatud intervjuus.

Thygesen meenutas, kuidas euro algusaegadel tunti muret, et ühtse eurovarju all lasevad riigid distsipliini käest. Just selleks sõlmitigi täiendavaid kokkuleppeid, sealhulgas 1987. aastal nn stabiilsus- ja kasvupakt, kus on kirjas ka sanktsioonid euronormide rikkumise puhuks. Järgnevatel aastatel on reegleid lahjendatud, kuid nüüd on turud taas distsiplineeriva rolli enda kätte võtnud.

"Euroga liitumine pole mingi garantii, et sealt edasi võib teha, mis pähe tuleb," ütles Thygesen. Kreeka maksab praegu kallilt oma aastatepikkuse vastutustundetu eelarvepoliitika ja statistika väänutamise eest.

Kreeka ametiühingud on aga täna ähvardanud korraldada 24tunnise streigi, et protestida valitsuse võimalike säästukavade vastu.

"Poliitikud ja finantsturud tahavad meile Iiri kostüümi selga tõmmata," ütles ajalehele Wall Street Journal Kreeka ametiühingujuht Theodoros Koutras, viidates Iiri valitsuse radikaalsetele kulukärbetele tuleva aasta eelarves, lubades tänaseks meeleavalduseks kokku ajada tuhandeid protestijaid.

Finantsturud on aga Kreeka peaministri George Papandreou esmaspäeval eelarvedefitsiidi ohjamiseks antud lubadused ebapiisavaks hinnanud. Survet lisavad Kreeka valitsusele ka ELi institutsioonid ja reitinguagentuurid.

IMFi abi püüab Kreeka valitsus vältida.