Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene suurtootja pürib Eesti energiaturule

Anne Oja 18. detsember 2009, 00:00

Kui seni tarbisid paarsada elektrienergia suurklienti enamasti Eesti Energia teenust ja seda riiklikult reguleeritud soodsa hinnaga, siis aprillist saavad nad valida mitme pakkuja vahel ning peavad hinna ise välja kauplema.

Äripäeva küsitletud energiaettevõtete andmeil võib hinnatõus ulatuda 40 protsendini ja isegi üle selle, kui suurtarbija kasutab lõviosa energiast tipptunnil ehk hommikul või õhtul.

Kuna jõuga vabaturule surutavad ettevõtted kasutavad ära tervelt 30 protsenti Eestis tarbitavast elektrist, läheb müüjate vahel ilmselt rebimiseks.

Energia ülekandega tegeleva Eleringi andmeil on bilansihalduri õigused Eesti Energial, Latvenergo Kaubandusel, Baltic Energy Partnersil ja Nordic Power Managementil.

"Rebimiseks läheb ikka monopolide vahel," vastas Nordic Power Managementi juhatuse liige Tiit Nigul küsimusele, kes praegused Eesti Energia suurkliendid endale napsata võib. Meie Eesti Energia suurklientidele otseselt ei konkureeri, kuid oleme valmis neile mõistliku hinnaga elektrit leidma, lisas ta.

Sellist parima hinnaga elektri otsingut nimetatakse elektriportfelli halduseks. "Üritajaid on tõenäoliselt palju, eriti esimesel aastal," rääkis Baltic Energy Partnersi juht Kaido Veldemann. Tema hinnangul võivad Eesti Energia suurklientidele silma visata ka praegused Põhjamaade energiabörsi Nord Pool osalised.

Veldemann lisas, et jääb suvel välja käidud 40%-lise hinnatõusu juurde, kuna selle aasta lõpus suletakse Ignalina tuumaelektrijaam ning kütuste ja CO2 hinnad maailmaturul tõusevad. "Tõenäoliselt on elektri hind Balti riikides järgmisel aastal kõrgem kui Soomes ja teistes Põhjamaades," märkis ta.

Elektri suurtarbija VKG Energia juht Andres Veske ütles, et hinnatõusu suurus sõltub sellest, kas venelased püüavad Eestisse odavat elektrit müüa või mitte.

Võimalik, et venelastel pole ka nii palju jõudu, et praegu Eestisse tulla, sest mitmed sealsed suurtootjad on rivist välja langenud, arutles Veske.

Ehkki elektrituruseaduse muudatused pole veel riigikogult lõplikku heakskiitu saanud, teatas Eesti Energia hiljuti, et valmistab juba 1. detsembrist vabaturu klientidele pakkumisi ette. Seni on suurkliendid vaid ühe erandiga ostnud elektrit reguleeritud hinnaga Eesti Energialt, kuid ettevõte neist jõuga kinni hoida ei saa.

Samas suunavad elektribörsi keerukus ning tulevikutehingud tavalised ettevõtted paratamatult vahendaja rüppe, olgu selleks kes tahes. Suurte mahtude ja kindlat hinda garanteerivate tulevikutehingute tõttu läheb ostjal vaja ka panga tuge.

Mõned Eesti pangad on juba vastavaid finantsskeeme välja töötamas, ehkki Swedbank ja SEB sellele kinnitust veel ei andnud.

VKG Energia on üks neist, kel tuleb elektrit vabaturult ostma hakata. Arvatavasti ei hakka me seda ise tegema, vaid lööme käed vahendajaga, kelleks võib olla praegune müüja Eesti Energia, sõnas Veske. "Pankade pakutavatest finantseerimise skeemidest ei ole me veel midagi kuulnud," lisas ta.

Köögiviljakasvatajale Sagro kuuluva Sagro Elekter OÜ juht Toomas Kümnik tunnistas, et pelgab elektrituru avanemist eeskätt praegu valitseva suure teadmatuse tõttu. "Me ei ole nende seas, kes elektrienergiat vabaturult ostma peaks, sest oleme edasimüüja," märkis ta.

Täies ulatuses Venemaa energiakompaniile Inter RAO kuuluv Soome firma RAO Nordic kaalub Eesti territooriumil mitmeid äriprojekte.

RAO Nordicu avalike suhete juht Andrei Popov ei soovinud neist projektidest lähemalt rääkida, põhjendades seda majanduslike arvestuste puudumisega.

Popov ütles vaid, et kõik projektid on seotud energeetikaga, kõige rohkem on RAO Nordic huvitatud Soome ja Eesti vahelisest elektrikaablist.

"Eesti Energia ei kommenteeri teiste võimalike turuosaliste plaane," vastas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink küsimusele, kas ollakse kursis Venemaa päritolu elektrimüüja turuletulekuga. Tema sõnul mõjutab elektriturgu enim tekkiv konkurents. "Turu avanemine 1. aprillil loob selleks alles eelduse. Siiski on Eestis juba praegu erinevad elektrimüüjad olemas ja kindlasti siseneb neid siinsele turule lähiaastal veel."

Märtsis sõlmis Vene Inter RAO Leeduga kümneaastase elektrienergia tarne lepingu, et varustada tarbijaid pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist.

Mõne nädala eest teatas Leedu peaminister Andrius Kubilius, et riik kavatseb Vene elektri asemel enamjaolt enda toodetud elektrit kasutada.

Selle põhjuseks nimetas peaminister riiklikku julgeolekut ja soovi mitte anda võimu täielikult venelaste kätte. "Püüdleme selge tasakaalu poole, mis põhineb rahvuslikul julgeolekul," rääkis Kubilius.

Tema sõnul on Venemaal toodetud elektrienergia Leedus toodetust odavam, kuid Venemaale on tarvis näidata, et Leedu suudab oma tarbeks ise elektrit toota. "Meie argumendid on lihtsad - hind on madal seni, kuni nad mõistavad, et suudame ise toota. Kui me ei mõtle tulevikule, vaid hakkaks sõltuma ainult Venemaast, tõuseks hind nii palju, kui monopol tahaks," põhjendas Kubilius.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:21
Otsi:

Ava täpsem otsing