See aasta läks põhja oodates

Taustaks üleüldine kehv majandusseis, palgakärped ja nädalast nädalasse suurenev töötute arv.

Samas kasvas aasta jooksul märkimisväärselt eraisikute hoiuste maht - septembriks pea 60 miljardi kroonini. Aga majanduskriisiga ettevaatlikuks muutunud tarbija kinnisvara soetama ei kiirusta. Maaklerid tööpuuduse üle ei kurda, ent tehinguteni jõuavad vähesed ostuhuvilised.

2008. aasta finantskriisi tagajärgedega pole olnud lihtne kohaneda. Kinnisvaraturul peegeldas seda üha suurenev lõhe pakkumis- ja tehinguhindade vahel. Müüjatel on olnud raske leppida oma vara väärtuse kahanemisega ja nii suurenes buumiaegne 13% suurune pakkumis- ja tehinguhindade vahe septembriks 30%ni. Ostuhuvilisi ärgitas kujunenud olukord tegema agressiivseid pakkumisi hinna alandamiseks, millega müüjad siiski kaasa ei läinud.

Tehingute maht kukkus järsemalt kui tehingute arv. Näiteks tehti III kvartalis 9279 tehingut, mis on 25% vähem kui mullu samal ajal, tehingute maht - 4,8 miljardit krooni - kahanes koguni 50%.

Pangad keerasid turule selja, suur osa tehingutest tehakse omavahenditest. Võimalus laenu saada on vaid põhjalikult kontrollitud ja kindlal kliendil. Omafinantseeringu osa suurenes, laenuperiood lühenes. Lõplikult sai selgeks, et buumi tipus laenuga soetatud vara müües ei pruugi summa laenujääkigi katta. Pankade kontole sigines ohtralt kinnisvara, sundmüükide osakaal kasvas ning see surus turuhindu veelgi madalamaks.

Aastat iseloomustab lõputu "põhja otsimine" - millal ometi lõpeb hinnalangus ja turg taas tõusule pöörab. Kinnisvarabürood on prognooside tegemisel olnud ettevaatlikud, ent ikka kuulsime aeg-ajalt hüüatusi: nüüd on õige aeg osta! Näib, et aasta lõpukuud mõningaid positiivseid märke isegi ilmutavad. Pealinna korteritehingute hinnad on paaril viimasel kuul tõusnud, pangad on pisut vastutulelikumad. Turul tervikuna aga pöördest sel aastal paraku veel rääkida ei saa.

1. Majanduskriis, eelarvekärped ja tööpuudus.

2. Majanduskriis.

3. Mõõdukus ja pikaajaline planeerimine on olulised nii ettevõttes, riigis kui ka majapidamistes.

1. Suhted inimestega, järjepidev õppimine ja kogemuste kasv, aktiivne tegutsemine igas olukorras.

2. Klientide väga suur passiivsus kinnisvaraturul osalemisel ja finantssektori väga range laenupoliitika.

3. Selliseid kogemusi ja sellest tulenevat tarkust ei saa mõned inimesed ja riigid terve eluaja jooksul. Tark ei torma ehk enne tuleb seitse korda mõõta ja alles siis lõigata.

1. Järsk hinnalangus, ülimadal tehinguaktiivsus, sundmüügid.

2. Suurim mõjutaja oli loomulikult 2008. aasta sügisel lahvatanud finantskriis, mis viis kõikide ülejäänud negatiivsete arenguteni, nagu ülemaailmne usaldamatus, laenukraanide kinnikeeramine, kinnisvara kiire hinnalangus, tööpuuduse kiire kasv, tuhandete ettevõtjate ja eraisikute makseraskused.

3. Lõplikult sai kinnitust asjaolu, et Eesti ei toimi muust maailmast eraldiseisvalt, ehkki veel paar aastat tagasi valdav osa eestlastest tahtis seda uskuda. Ärijuhtimise seisukohalt said kõik endale teise kõrghariduse, mis on palju väärtuslikum kooliseinte vahel jagatust: kuidas kiirelt 180 kraadi teinud majanduskeskkonnas ellu jääda. Kolmas õppetund on, et reaalne ettevõtte kasv saab tulla siiski toodete ja teenuste arendamisest, mitte laenuraha kokkukrahmamisest ning selle arutust kulutamisest.

1. Hinnalangus ja energiatõhusus.

2. Lõppevat aastat kinnisvaraturul mõjutas kindlasti kõige rohkem jätkuv majanduslangus ning pankade range laenupoliitika.

3. Inimesed peaksid rohkem mõtlema energiatõhususele. Energia säästmine on esmane prioriteet. Praeguses maailmas ei piisa ainult säästupirnide kasutamisest, vaid sel teemal tuleb mõelda laiemalt ning suuremalt. Tähelepanu tuleb pöörata madala energiatarbimisega hoonete rajamisele ja vanade ehitiste muutmisele energiasäästlikemaks.

1. Talv - lootusetus, kevad-suvi - võitlus, sügis - uus lootus.

2. Vaatamata raskele seisule majanduses ja suurele tööpuudusele, mõjutas meid usk ja optimism, mis hoidis ära kollapsi, eriti kui võrrelda meid kas või lõunanaabritega.

3. Lõpuks on isegi rohujuure tasandil inimeste teadvusesse jõudnud arusaam, et rikas pole see, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab.

Autor: Tea Taruste