Konverentsiturism aitab elavdada masumajandust

Villy Paimets 22. detsember 2009, 09:00

Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Riine Tiigi ütleb, et Eestis räägitakse majandussurutisest ehk rahvakeeli masust põhiliselt negatiivses kontekstis.

Tõsi, üksikisiku tasandil toob masu paljudele muret - kaotatud töö, vähenenud sissetulekud mõjutavad katlemata igapäevaelu kvaliteeti.
Kuid iga majanduskriis pakub ka uusi võimalusi – tühjenenud turul toimub seniste positsioonide ümberjaotamine või tekivad hoopis uued võimalused turule sisenemiseks. Oluline on tänastest muredest hoolides näha homseid võimalusi. Näiteks konverentsiturismi arendamist – asi, millest meilgi aeg-ajalt räägitakse, kuid tihti selles võtmes, et miks ikkagi riik midagi praktilist ei tee olukorra parandamiseks. Hea uudis on, et nüüd teeb.


Konverentsiturism on perspektiivikas majandusharu. Rahvusvahelised andmed näitavad, et keskmiselt kulutavad konverentsist osavõtjad 565 USA dollarit (USD) päevas, iga konverents jätab riiki ca 2568 USD. Miks peaks Eesti nendest võimalustest loobuma? Seda enam, et konverentse korraldatakse aasta-aastalt maailmas aina enam. Rahvusvahelises mastaabis ühe edukama, Barcelona Konverentsibüroo, andmetel  toimus 1984. aastal, mil büroo moodustati, linnas 150 konverentsi ca 50 000 osalejaga. 2008. aastaks jõuti juba 2282 konverentsi ja ca  696 000 osalejani ning teeniti nii ligikaudu 1,2 miljardit eurot.
Iseenesestmõistetavalt tulid need suured numbrid ka sihipärase töö tulemusena. Kuid kes ei alusta ja ei pinguta, heade tulemusteni ei jõua.  Seda silmas pidades toetab riik läbi EASi 23 miljoni krooniga rahvusvaheliste konverentside, aga samuti kultuuri- ja spordiürituste läbiviimist Eestis. Raha toetusteks tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.


Esimene taotlusvoor avati eile ja kestab 5. jaanuarini, järgmine tuleb mõne kuu pärast 2010. aastal. Meetmel on mitmeid eesmärke, kuid peamine siiski lisaööbimiste tekitamine meie majutusasutustele. Muidugi ka Eesti rahvusvahelise tuntuse suurenemine, meie turismitoodete nõudluse kasv, turismihooaja pikendamine, mis soodustab majutusasutuste täitumist ja turismiettevõtete käibe kasvu sügis-talvisel perioodil. Kuid kahtlemata ei ole vähetähtis ka ürituste professionaalse korralduse parandamine ning väliskontaktide arendamise kaudu meie ettevõtete ja teadusasutuste rahvusvahelistumise soodustamine.

Raha konverentside jt suurürituste (väliskülaliste ööbimiste minimaalne koguarv peab olema majutusettevõttes vähemalt 300 ning üritus peaks kestma vähemalt kaks päeva) korraldamiseks saavad taotleda nii riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, sihtasutused, mittetulundusühingud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud – seega on tegemist laiale ringile suunatud toetusega, mille miinimumsumma on 300 000 ja maksimumsumma miljon krooni.
Toetusraha saab kasutada rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks, samuti nende ürituste turundustegevuseks välisriikides. Puhastulu teenimiseks korraldatud üritused ei kuulu aga toetamisele.


Abikõlbulike kulude alla kuuluvad erinevad tegevused, nt välisriikidest saabunute transpordi- ja majutuskulud, ürituse läbiviimiseks vajalike ruumide, tehnika, tõlketeenuste jms kulud, projekti personalikukud, aga ka sihtkohta tutvustava ekskursiooni kulud jms. Seega peaks toetus olema suureks abiks rahvusvahelisi üritusi korraldatavatele asutustele ja organisatsioonidele. Eriti praegu, mil eelarvetest on konverentside kulud miinimumini viidud.
Rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri – ja spordiüritustega saabuvad turistid on üldreeglina altimad osa saama sihtriigi vaatamisväärsustest ning nad huvituvad enam konkreetse maa ajaloost ja kultuurist.  Seega võib loota, et hästikorraldatud üritusega kaasnevad emotsioonid jõuavad külastajate töökaaslasteni, sõprade ja pereliikmeteni. See on aga jälle suur sammuke Eesti paremaks tutvustamiseks maailmas ja meie masumajanduse kasvule pööramiseks.


Eestis räägitakse pidevalt, et vajalik on leida lisasegmete ja lisatooteid, mida turistile pakkuda, et vähendada turismi hooajalisust ning selle sõltuvust ühest rahvusest. Konverentsiturismi edendamine on selleks üks paremaid ja teostatavamaid võimalusi. Rõõm on ka tõdeda, et juba taotlusvooru ette valmistamise käigus on näiteks teaduskonverentside korraldajad nii Eestist kui piiri tagant asja vastu väga suurt huvi ilmutanud. Loodame, et just sellest algatusest saab  Eesti Konverentsibüroo loomise järel järgmine suur samm teel uute ja suurte konverentside toomisel Eestisse – ehk meie turismi- ja teenindussektorile uue ärivõimaluse loomisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. December 2009, 09:01
Otsi:

Ava täpsem otsing