Kõigepealt peab rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega oma tugisüsteeme ühtlustama ning seejärel saab rääkida selle teenuse võimalikust hinnast ja sisseostmisest, ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Marek Helm.

">

Ministeeriumi asekantsler: esmalt peab riik tugiteenuste süsteeme ühtlustama

Virge Haavasalu 21. detsember 2009, 19:22

Kõigepealt peab rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega oma tugisüsteeme ühtlustama ning seejärel saab rääkida selle teenuse võimalikust hinnast ja sisseostmisest, ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Marek Helm.

„Tänase seisuga peab rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega esmalt oma tugisüsteeme ühtlustama ning seejärel saame rääkida selle teenuse hinnastamisest ja ka väljast sisseostmise võimalikkusest,“ vastas Helm küsimusele, miks ei arvestatud eraettevõtjate soovitust luua riigile kuuluv äriühing ning viia läbi avalik hange juhtimisteenuse ostmiseks.

Riik peab tellijana Helmi sõnul detailselt suutma kirjeldada kogu ostetava teenuse sisu ning määrama hinna, kui ta tahab moodustada äriühingut ja korraldada juhtimisteenuse hanget, aga hetkel selline ülevaade teenuse täpse sisu osas puudub, kuna kõik 242 riigiasutust on seni oma arvestussüsteeme arendanud erinevalt, mistõttu on tekkinud palju erinevaid lahendusi ja spetsiifilisi vajadusi asutuste lõikes.
 
Helm toonitas, et projekti täpsemaid detaile ja ajakava arutatakse alles 29. detsembril toimuval  valitsuse istungil. Plaan on tema sõnul selline, et ministeeriumite valitsemis- ja haldusalade kaupa rakendatakse rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse toimemudel, mis jaotab erinevad tegevused asutuste ja teenusepakkuja vahel ära.

Iga valitsemisala keskne teenusepakkuja moodustatakse sellisel juhul ministeeriumi või valitsemis- ja haldusala ühe asutuse juurde ehk siis juba olemasoleva struktuuriüksuse baasil ja üksuseks võib olla näiteks ka osakond. Seega korrastatakse arvestussüsteemid iga ministeeriumi valitsemisala siseselt, viies samas kõikide ministeeriumide süsteemid omavahel võrreldavaks.
 
Helm uskus, et rahandusministeeriumi juhitav projekt võimaldab peale nelja-aastase kestvusega arendustegevuse lõppu säästa umbes 130 miljonit krooni aastas.

„Kokkuhoid tekib läbi ühtse tugiteenuste osutamise ning tervikvaate, sealhulgas paremate informatsiooni kättesaadavuse ja paremate juhtimisotsuste arvelt, kindlasti ka paberivaba dokumendivahetuse arvelt, samuti ühise tarkvara kasutamisele üle läinud üksuste raamatupidamise ja personaliarvestuse töötajate arvu  järk-järgulisest vähenemisest,“ kommenteeris ta.  

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. December 2009, 19:23
Otsi:

Ava täpsem otsing