Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Fondide usalduskriis

Raivo Sormunen 22. detsember 2009, 00:00

Eesti esirikkurid pidid pettuma Gild Arbitrage'i riskifondis, kogu rahvas Eesti riigis ning võlakirjainvestorid nägid Swedbank Private Debt kokku kukkumist.

Eelmisel aasta lõpus pooleks aastaks ajutiselt kauplemise kinni pannud riskifond Gild Arbitrage sel aastal oma uksi enam lahti ei teinudki ning fondiinvestoritel tuleb oma raha kättesaamist oodata vähemalt aastani 2014.

Jaanuaris tuli päevavalgele, et investeerimispank ei suuda investorite jaoks enam kokku arvestada fondiosaku hinda. Kuu aega hiljem selgus avalikkusele riskifondi soetatud varade täpne koostis ning polnud väga raske imestada, miks on Armeenia maavarade litsentsiportfelli või siis Bulgaarias ja Ukrainas paiknevate kinnisvaralappide hindamine praeguses majanduskriisis "võimatu missioon."

Palju nende varade müügist kunagi üldse fondiosakuomanikele laekub, on omaette küsimus, kuna fond oli kaasanud investeeringuteks raha ka paljudelt võlausaldajatelt. Eesti Skype`i poisid ähvardasid Gildi koguni pankrotiga, kuna fond ei suutnud neile tähtaegselt tagastada poolesaja miljoni kroonist laenu.

Oktoobris suutsid investorid lüüa fondivalitsejatega siiski lõpuks käed, mille tulemusena sai Gild raha väljamaksmiseks viis aastat ajapikendust.

Lihtne polnud elu ka tavalisel fondiinvestoril. Makseraskustes riik otsustas aprillis peatada maksed teise pensionisambasse vähemalt 2010. aasta lõpuni ning võttis ka fondiomanikel võimaluse oma sambaid kasvatada.

Riik andis küll inimestele võimaluse järgmisest aastast oma pensionimaksetega jätkata, kuid vaid üks kolmandik senistest pensionikogujatest võttis sellest šansist kinni.

Lisaks riigi vastu suunatud protestile võis sellest välja lugeda ka umbusaldust fondide vastu. Nii näiteks investeeris Swedbank mitusada miljonit krooni pensionikogujate raha Private Debt Fondi kaudu rämpsvõlakirjadesse (Alta Capital, Q Vara, Norby Telekom jm), mida septembri lõpus ootamatult enam kui viiendiku võrra alla hinnati.

Meedias puhkenud kriitika päädis sellega, et pank maksis investoritele 140 miljoni kroonise kaotuse kinni ning riskifond otsustas oma tegevuse lõpetada.

Fondide maine kahjustumine pani sel aastal enam kui 60 000 inimest oma II samba investeeringuid ümber vaatama ja makseid uude fondi suunama. Kõige suuremaks kaotajaks osutus Swedbank, mis jäi ilma 20 000 pensionikliendist.

Kaotusi sai tunda ka Swedbanki enda investeerimisüksus. Aasta jooksul suleti Swedbanki Intressifond, Rahaturufond ja Ida-Euroopa Võlakirjafond ning vara juhtimine viidi Rootsi Roburi meeskonna alla.

Loodame, et järgmine aasta tuleb investoritele roosilisem. Käesoleva aasta teine pool on näidanud juba esimesi julgemaid märke maailmamajanduse taastumise osas, mis on aidanud tuua esimesi rõõmupahvakaid ka väärtpaberiturgudele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing