Merko kosutas E.L.L.i rahasüstiga

Artikkel

- Uudised
- Hannes Sarv
- 21. detsember 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Merko kosutas E.L.L.i rahasüstiga
Alates reedest kuulub Merko Ehituse roheliseks majaks kutsutud peahoone Tallinnas Järvel Merkole endale. Kinnistu vahetas omanikku koos ettevõttega - büroopinda Merkole üürile andnud OÜga Tähelinna Kinnisvara. E.L.L. Kinnisvara omanikule Riveritole kuulub teatavasti ka umbes 72 protsenti Merko Ehitusest.
"Fakt, et ostja ja müüja on sõbralikud ettevõtted, tähendab praegusel juhul küll win-win-tulemust," kommenteeris tehingut E.L.L. Kinnisvara juht Aldo Dapon.
Sarnase kinnituse andis reedel investoritele ka Merko ise. "ASi Merko Ehitus nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud. Tehing on sooritatud turutingimustel," oli tehingut kajastanud börsiteates eraldi välja toodud.
Samal ajal on E.L.L. Kinnisvaral suur võlakoorem, mis möödunud aasta lõpu seisuga ületas neli miljardit krooni. Näiteks kukub aruande järgi E.L.L.i tütre OÜ Smuuli Kinnisvara 300 miljoni kroonise laenu tähtaeg veel detsembri lõpus. Et käesolev ostu-müügitehing oleks seotud vajadusega laene teenindada, Dapon ei kinnitanud.
"Oleme oma kohustusi pankade ees alati täitnud ning täidame ka edaspidi. Smuuli Kinnisvara laenu asjus on Swedbankiga laenu pikendamine kokku lepitud," kinnitas ta.
Lisaks oli E.L.L. saanud pea 30 miljoni krooni ulatuses laenu ka Tähelinna Kinnisvaralt endalt, mille nüüd Merkole maha müüs. Laen oli enne ostu-müügitehingu toimumist täies ulatuses tagastatud, kinnitas Dapon.
Oktoobris soovis maja ja seda omavat ettevõtet E.L.L.ilt osta Kawe Group AS. Pakkumise hind oli 58 miljonit krooni. "Kuna laekus sobiv pakkumine, otsustas E.L.L. Kinnisvara seda kasutada," selgitas Dapon.
ASi Kawe Group juht Jaanus Kosemaa kinnitas paari kuu tagust huvi Merko peamaja vastu.
"Meie soov ongi omandada kinnisvara, kus on peal rahavoog. Me oleme selliseid pakkumisi sel aastal juba mitmeid teinud," ütles Kosemaa. Kawe on sellel aastal omandanud näiteks E.L.L.ilt tootmishoone Jüris. Kosemaa kinnistusel tekkis mõte teha veel üks pakkumine E.L.L.i omanduses olevale kinnisvarale.
Hoone peamiseks rentnikuks oleval Merkol oli aga ostmisel eelis.
"ASi Merko Ehitus juhtkonna hinnangul oli pakutud hind - 12 770 krooni hoone brutoruutmeetri kohta - soodne ning ettevõte otsustas kasutada üürilepingus sätestatud osaniku vahetusega kaasnevat ostueesõigust," seisab Merko reedeses börsiteates. Ostuhind oli mõnevõrra väiksem, 51,9 miljonit krooni. Vahe tulenes ettevõtte käibevarade ning kohustuste saldost.
Kristo Oidermaa, LHV Panga analüütik
Võttes arvesse rendivoogu, mida büroohoone pealt teeniti, siis renditootluse järgi ei saa väita, et tehing oleks Merkole liiga kallis. Börsiteates oli ka kirjas, et hoonele oli konkureeriv pakkumine, mille põhjal võib järeldada, et Merko maksis hoone eest turuhinda.
Samas pole meil praegu informatsiooni, kui pikale ajale oli sõlmitud Merko Ehituse kui ankurrentniku rendileping.
Tiit Roben, Merko Ehituse juhatuse esimees
Oleme otsinud täiendavaid rahavoo parandamise võimalusi nagu kõik teised praeguses pingelises majandusolukorras. Ostueesõiguse kasutamisel lähtusime selgest majandusloogikast, sest üürimaksed on suuremad kui pangale intressina ja laenutagastusena makstav osa. Seeläbi on tehing Merko Ehitusele kasulik nii positiivse rahavoo kui ka oma investeeringule parema tootluse saamise mõttes.
Hetkel kuum