Rahaskeemid said avalikuks

ÄP 22. detsember 2009, 00:00

Juuni alguses avaldasime uuriva loo "Fondide kaotuses süüdi eneseimetlus", milles juhtisime tähelepanu, et Eesti pensioniturust üle poole hõivanud Swedbank sai eelmise aasta jooksul pensionifondide vara alla hinnates kõige enam kaotusekibedust tunda grupi teistesse fondidesse investeerimisest.

Umbes samal ajal asus Swedbanki tegevust uurima ka finantsinspektsioon.

Septembri lõpus teatas Swedbank, et hindab alla oma Private Debt võlakirjafondi (PDF) osakud. Juhtisime avalikkuse tähelepanu, et otsus kahjustab pensionifondide kliente ja Swedbank võib olla sattunud huvide konflikti, mistõttu ta ei saa tekkinud kahju keerata klientide kraesse. Kuigi esialgu pank keeldus kahjusid hüvitamast, siis mõne nädalaga nende arvamus muutus. Pank otsustas, et avalikkuse usalduse taastamiseks maksab Swedbank investoritele kinni PDFi osaku hinnalanguse - 143 miljonit krooni.

Äripäeva artiklite ja kogu juhtumi mõju näitab see, et esmakordselt oli sunnitud Eestis toimunud jamade pärast lahkuma Rootsi tippjuht. Novembri lõpus teatas Swedbank, et erakorralisel koosolekul otsustati ametist vabastada viis aastat ettevõtet juhtinud Mats Lagerqvist.

Swedbanki kommunikatsioonidirektori Thomas Backtemani kinnitusel oli lahkumisotsus tingitud kahest intsidendist, millest üks puudutas Eestis pensionifondidega toimunut, kus finantsinspektsioon tuvastas fondides huvide konflikti.

2. Artikliseeria investeerimispanga Gild rahapaigutustest, autor Piret Reiljan Gild on sel aastal Eesti finantsmaailmas kõige suurem põruja. Eesti äriliidrite raha investeerimine Gildi partnerite sõprade ettevõtmistesse. Armeenia küsitava väärtusega kaevanduslitsentside ostmine. Toppama jäänud Aserbaidžaani kinnisvaraarendusse vahendatud investeeringud, mida üritas käia päästmas president Toomas Hendrik Ilves oma riigivisiidil. Tagasilöögid Bulgaaria kinnisvaraturul. Need on mõned episoodid kõrgelt hinnatud investeerimispankurite tööst.

Nüüd on paljude äriliidrite raha Gildis kinni. Loodetakse, et aastate pärast õnnestub vähemalt osa investeeringust saada tagasi. Gild ise aitas paljudel hiljem lõksu kukkunud ettevõtjatel oma ärid maha müüa ja meelitas teenitud tulu enda riksifondi.

Kindlasti saab Gildi tegemistest Äripäevast lugeda ka uuel aastal. Arvestades, kui kaua kulus finantsinspektsioonil Arco Vara ja TR Majade juhtumi uurimisele, siis tõenäoliselt väljastab järgmisel aastal inspektsioon ka pressiteate Gildi kohta. On väheusutav, et Swedbanki ja TR Majadega toimunu valguses suudab Gild pääseda, sest selles investeerimisfirmas on olnud kahtlusi äratavaid tehinguid rohkem.

Inspektsiooni dilemma võib seisneda selles, et kui SEBd ja Swedbanki oli lihtne sundida kahjusid hüvitama, siis Gildi puhul on seda keerulisem teha, kuna neil pole lihtsalt piisavalt raha kahjude hüvitamiseks.

3. Artiklite seeria Reformierakonna varjatud rahastamisest. Autor Koit Brinkmann. Eelmisel aastal tõime avalikkuse ette Keskerakonna rahastamisega seotud varjatud K-skeemid. Sel aastal paljastasime Reformierakonna saladused. Peaministripartei lasi valimisürituste arve maksta seadust rikkudes firmal, jättis osa kampaaniakulusid deklareerimata ning osa Reformierakonna liikmeid võis kasutada varjatud annetusi.

Erakond hoolitses valimisringkonna esinumbrite kampaaniate rahastamise eest, teised kandidaadid pidid ise raha hankima. Just neid alternatiivseid võimalusi tutvustas tänaseks pankrotistunud reklaamibüroo Droom reformierakondlastele Tallinnas Tõnismäel asuvas erakonna peakontoris.

Hiljem üritas erakond kogu juhtumist distantseeruda ning otsis seadustest üles augu, mis võimaldas JOKK-lahendust. Ka paljudele poliitikutele üllatusena jõuti järeldusele, et kuna erakonna liikmed tegid kampaaniat ise, siis ei peagi nad oma kulusid ja tulusid korrektselt deklareerima. Sellit JOKK-lahendust asus toetama ka koalitsioonipartner IRL.

Äripäeva artiklite tulemusena pannakse nüüd loodetavasti erakondade rahastamist varjata aidanud seaduseauk kinni.

Lisaks tõstatus riigiprokuröri sõltumatuse teema. Uurimise mittealgatamine oli põhjuseks, miks osa riigikogu õiguskomisjonist ei toetanud riigiprokurör Norman Aasa ametiaja pikendamist ja teda nimetati koalitsiooniprokuröriks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:01
    Otsi:

    Ava täpsem otsing