Professor: TTÜ ja BiotaP teevad mullauuringutes erinevaid asju

Anne Oja 22. detsember 2009, 12:17

TTÜ professor Madis Metsis selgitas, et hiljuti mullauuringuteks hiigeltoetuse saanud ülikool ja Arengufondi rahastatud BiotaP täidavad erinevaid ülesandeid.

"BiotaP tegeleb baastehnoloogia arendusega, ja nagu on öeldud ka Arengufondi teates – see meetod on palju laiema rakendusega kui vaid mulla mikroorganismide uurimine/tuvastamine," selgitas Metsis.

Ta lisas, et TTÜ tegeleb seevastu konkreetse rakendusega, kasutades tasuta BiotaPis välja töötatud ja kaitstud intellektuaalset omandit mulla seisundi hindamiseks seal elavate mikroorganismide mustrist lähtuvalt.

"Sama lahendust kasutavad ka TÜ teadlased oma uurimistöös. TTÜ taotluse esitamise momendiks oli BiotaPi tehnoloogia juba proof-of-principle staadiumis, samas kui TTÜs polnud mullateemalisi uuringuid veel alustatudki," märkis Metsis.

TTÜ integreeritud bioloogia süsteemide keskuses on professor Madis Metsise käe all uuritud erinevates muldades sisalduvate mikroorganismide DNAd juba mitu aastat.

Detsembri alguses said TTÜ teadlased Euroopa Liidu Life+ programmist 13 miljoni kroonise toetuse, et uurida järgneva kahe ja poole aastaga 26 miljoni krooni eest mullas elavate mikroorganismide kooslusi.

Äripäeva küsimustele vastab TTÜ professor Madis Metsis.

Arengufondi teatest võib välja lugeda, et BiotaP hakkab osutama teenust lõpptarbijale, kes selle eest siis maksab. Millist infot, uuringuid või teenuseid ostab BiotaP Tallinna Tehnikaülikoolilt?

Teenuse eest hakkab maksma loomulikult tarbija. Praegu on tehnoloogia/teenuse võimalike  tarbijatena silmapiiril rida avalikke ja riiklikke struktuure ja erasektori ettevõtteid. Avalikust sektorist võiks mainida huvi üles näidanud Ameerika Ühendriikide Looduskaitseagentuuri EPA, sellisel juhul maksaks USA maksumaksja. Huvi on näidanud ka mõned tööstustootjad, kes tahavad testida oma tehnoloogiat ja tooteid.

BiotaP on ostnud Tallinna Tehnikaülikoolilt 2009. aastal teenust, mis on seotud mullaproovidest DNA eraldamise ja metagenoomsete raamatukogude loomisega. Teenuse ostmine on reguleeritud 2009. aasta kevadel sõlmitud raamlepinguga.

Milline on lepingute maht kroonides?

Lepingus pole maht määratud, tegemist on raamlepinguga. Igakordne makse lähtub akteeritud tööde mahust. 2009. aastal oli maht 250 000 krooni.

Kuidas on TTÜ reguleerinud oma palgal olevate teadlaste osalemise eraettevõtetes? Kui selles on piiranguid, siis milliseid?

Töötajate osalemine majandustegevuses on reguleeritud rektori käskkirjaga nr 57 22. maist 2003. Sellest lähtuvalt on töötaja kohustatud teavitama tööandjat TTÜd oma majandustegevusest ja see on keelatud, kui tegemist on töötamisega konkurendi juures.

Antud kontekstis juhiks tähelepanu järgnevale: Toomas Neuman on vaid 0,3 koormusega TTÜ erakorraline professor, põhikohaga ettevõtja ja ettevõtluses osalemine on tema 2008. aastal sõlmitud töölepingus reguleeritud eriklausliga.

Madis Metsis on BiotaPiga seotud läbi omanikfirma Riistakast OÜ. Selle firma majandustegevuses osalemine on reguleeritud 2006. aastal TTÜga sõlmitud töölepingus eriklausliga.

Arengufondi ja BiotaPi vahelise lepingu allakirjutamisele eelnes 2,5 kuud kestnud juriidiliste konsultatsioonide voor, mille käigus arutati detailselt läbi ka antud küsimus TTÜ juriidilise osakonnaga. Investorid tahavad alati sellistes küsimustes täit selgust! Juriidilise osakonna ekspertiisist lähtuvalt ei ole BiotaPi nõukogu töös osalemine vaadeldav kui konkurendi heaks töötamine ja on seega lubatud.

Kas TTÜ plaanib rekordilise toetusega mullauuringu tulemusel valmivat meetodit turustada üksnes BiotaPi või ka teiste kanalite kaudu?

TTÜ rekordtoetus on nn „avalik raha“ ja sellest lähtuvalt pole tulem turustav. Projekti tulem kuulub ELi maksumaksjatele ja projekti üheks tähtsaimaks väljundiks on meetodite tutvustamine Läänemere äärsete riikide kompetentsetele  organisatsioonidele ja asutustele. Projekti mahust on ligi 25% nn teavituskulutused, õppepäevade läbiviimine ja ka testkomplektide ettevalmistamine ning tasuta jagamine seminarides osalejatele. Praeguseks on positiivset huvi väljendanud rida Läänemere piirkonna riikide keskkonnaministeeriume, aga ka näiteks Tšehhi vabariigi mullainstituut ja Haifa Ülikool Iisraelist. BiotaPi osa antud projektis on vaid kaudne – tasuta tehnoloogia doonorina.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. December 2009, 12:17
Otsi:

Ava täpsem otsing