Kärped ja maksutõusud

Anne Oja 24. detsember 2009, 10:19

Jaanuari alguses saabunud teade detsembri maksulaekumiste langusest (käibemaksu langus ligi -32%) oli külm dušš nii riigijuhtidele kui ka rahvale.

Tõehetk oli kui pohmellist ärkamine, sealt saadik polnud pikki kuid Stenbocki majas tööl ega ööl vahet. Kuu aega hiljem veebruaris jõudsid koalitsioonierakondade juhid eelarvekärbetes kokkuleppele ja valitsus esitas riigikogule negatiivse lisaeelarve, milles vähendati tulude mahtu 9,6 mld ja kulude mahtu 6,6 mld kr võrra.

Kärbetest neljandiku moodustasid riigisektori majandamis- ja palgakulud, pensionitõusu vähendati 14%-lt 5%-le, kohalike omavalitustele eraldati vähem tulumaksu, vähendati kaitse- ja teehoiukulusid ning haigekassa eelarvet. Muudatusi tehti haigushüvitise maksmisel, hakates hüvitist maksma haiguse 4. päevast, kusjuures 4.-8. päevani maksab hüvitist tööandja, jpm.

Valimislubadused tagatud

Võimupartei valimislubadused - pensione ei kärbita ja vanemahüvitist ei piirata - jäid jõusse. Aprillis esitas siis veel rahandusministri ametit pidav Ivari Padar valitsusele maksude tõstmise kava, mis näeb ette tulu- ja maamaksu tõstmise, automaksu kehtestamise, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise, töötuskindlustusmakse tõstmise 4,2 protsendini jne. Peaminister Ansip süüdistas Äripäeva veergudel ilmunud arvamusartiklis Padarit majanduse hukutamises.

"Meie senine suund - otseste maksude vähendamine ja saastamistasude ning tarbimismaksude suurendamine - on olnud õige. See suund on olnud maailmas valdav ning selles suunas peab ka Eesti oma maksupoliitika arendamisega edasi liikuma," ütles Ansip aprillis ning varsti saadetakse Padar koos sotsiaaldemokraatidega koalitsioonist minema.

Uueks rahandusministriks saab reformierakondlane Jürgen Ligi ning kuigi tegemist on vähemusvalitsusega, seadustatakse kiiresti uued maksutõusud ja töölepinguseadus. Käibemaks tõuseb 18%-lt 20%-le. Töötuskindlustuse maksemäär tõuseb 2,8%-le töötaja palgast, tööandja maksumäära suurendati 1,4%ni. Kütuseaktsiisi tõstetakse 1. juulist 5 protsendi võrra ja otsustati, et aktsiisid kerkivad ka 2010. aasta alguses.

Omanikuta maa müüki

Riigikassa täitmiseks otsustab valitsus paisata müüki üle 20 000 hektari omanikuta metsamaad, millega loodetakse teenida ligi miljard krooni. Suurema osa maast ostab ära riigifirma Eesti Energia, millest sel aastal on kujunenud kõige tõhusam päästerõngas valitsusele.

Eesti Energiast võtab valitsus täies mahus (1,3 miljardit krooni) välja dividendid ning ostab 2,1 miljardi krooniga tagasi põhivõrguettevõtte Elering. 400 miljonit krooni dividende võtab riik välja Tallinna Sadamast. Septembris jõuab valitsus otsusele, et riik müüb maha oma osaluse Eesti Telekomis, mille eest kokku laekub 4 miljardit krooni.

Novembris tuli teade, et uuringu Paying Taxes 2010 alusel on Eesti maksusüsteem oma lihtsuselt maailmas 38. ja Euroopa Liidus 6. kohal. Karm tõdemus on aga see, et ettevõtete maksukoormus Eestis on keskmiselt 49,1% aastakasumist, millega oleme maailmas 180 riigi seas 131. kohal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. December 2009, 16:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing