Mis liigutab USAd järgmisel aastal?

Silvia Viidik 28. detsember 2009, 14:32

Majandusprognooside konsensus usub, et järgmisel aastal kerkib USA majandus veidi alla 3 protsendi, majandusajakiri Wall Street Journal on kirja pannud neli tähtsamat muutujat, mis majandust järgmisel aastal liigutavad.

Kõigepealt loomulikult töötus. Kuni ettevõtted oma ridadesse lisa ei võta, pole suuremat oodata ka majanduselt tervikuna. Ökonomistide konsensuse hinnangul võib töötus järgmisel aastal püsida 9,9 protsendi juures ning lisandub umbes 1,1 miljonit töökohta.

Teiseks faktoriks laiema kasvu toetamisel on äri-investeeringud või äritarbimine, mis tõmbus lõppeval aastal tagasi isegi järsemalt, kui eratarbimine. Kapitalikulutused tegid kriisi ajal suurima kukkumise alates Suurest Depressioonist, mis tähendab et ruumi paranemiseks on küllalt. Aga seda vaid juhul, kui ärid suudavad leida piisavalt kindlust.

Ettevõtetel on siiski hakanud juba päris hästi minema – kasumid koguvad rasvakihti ja ka tootlikkus on tugev. Ehmatusega kogutud finantsvahendeid on piisavalt, et neid investeerima hakata. Investment Technology Group peaökonomist Robert Barbera peab korporatiivsektori finantsolukorda suhteliselt hiilgavaks. „Ärid teenivad raha tugevalt rohkem, kui nad kasutavad investeerimiseks,“ märkis ta. Nende rahade kulutamist ootavad ökonomistid järgmisel aastal pikisilmi.

Kolmas faktor, mis tugevamat turgutust vajaks, on kinnisvarasektori käekäik. Kuigi valdkond on oma suurimatest sügavikest ilmselt nüüd üle saamas, ootab nii koduomanikke, laenuandjaid kui ehitajaid veel pikk tee enne tugevama kindluse saavutamist. Järsud hinnakukkumised on viinud tarbijaid väiksemale kulutamisele ja panku väiksemale laenamisele.

Järgmisel aastal oodatakse elamuhindadele suhtelist stabiilsust või väga väikest tõusu. Üheks olulisemaks põhjuseks on asjaolu, et eraisikute võimetus oma laene maksta pole veel kuhugi kadunud ning kolmanda kvartali lõpuks tegelesid pangad 4,5 protsendi maksmata laenude katteks kinnisvara endale võtmisega. Aasta varem oli selleks 3 protsenti. Lisaks on vähemalt 9,6 protsenti kõigist võetud kinnisvaralaenudest jäänud hiljaks vähemalt ühe maksega.

Neljandaks muutujaks majanduse jalge all võib pidada avaliku sektori toetava käe äravõtmist. Täpsemalt, kas majandus suudab end üleval hoida, kui abipaketid sealt välja võtta? Kahtlemata aitas 787 miljardit dollarit maksusoodustusi ja kulutamist kergitada üldist olukorda ja kasvatada selle aasta teisel poolel tugevamalt kindlust. Seda oodatakse ka järgmise aasta esimeseks pooleks, mil pakettide mõju võib majandust Goldman Sachsi ökonomistide hinnangul kergitada 2 protsendipunkti võrra.

Aasta teisel poolel seda toetust enam ei ole. Muret tekitab, et paljud tarbijad on just valitsuse abi tõttu saanud osta odavamaid elamuid ja autosid ning ettevõtted saanud odavamaid laene. Ökonomistid kalduvad uskuma, et erasektor suudab valitsuse toetussambad ise üle võtta, aga alati jääb risk, et ta seda ei suuda ehk valitsuse abi tagasitõmbamine võib kujuneda järgmise aasta üheks suuremaks edulooks või ämbriks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. December 2009, 14:32
Otsi:

Ava täpsem otsing