Kasiinode sulgemine pidurdab uue kultuurehituse rajamist

Katariina Krjutškova 29. detsember 2009, 18:21

Aastaga suleti pea pooled kasiinod üle Eesti, mistõttu lükati hasartmänguraha kesise laekumise tõttu KUMU võlgade tagasimaksmise kuupäev 2012. aasta maisse ja ERMi valmib alles 2014. aastal. Seega lükkub edasi ka uue kultuuriobjekti rahastamine.

Vastavalt hasartmängu maksu seadusele ei saa võtta enne kolmandat projekti, kui Kumu laenud on tasutud, sest korraga saab õnnemängurite rahast finantseerida vaid kahte kultuuriehitist. 

Praegu toetatakse hasartmängu maksuga 75protsendiliselt kunstimuuseumi ja  veerandi ulatuses finantseeritakse rahvamuuseumi ehitust.

Kultuuriministeeriumi sõnul on minister Laine Jänes väitnud, et nüüd oleks õige aeg nimetada järgmised rahastatavad objektid. Jänes on ka välja pakkunud, et selleks võiks olla rahvusooperi ehitus. Lõplik otsus selgub riigikogus.

„See, mis tundus 2001. aastal väga hea kultuuriehitiste finantseerimisskeem, ei ole seda kümme aastat hiljem. Valdav osa suurtest kultuuriinvesteeringutest on tehtud nagunii väljaspool seda skeemi, kui vaatame kasvõi teatreid, kus on suur kinnisvara või siis kontserdisaale. Need on finantseeritud hoopis teistel põhimõtetel. Valdavalt laenudega, mitte eelarve rahadega. Võlgu on ikkagi tunduvalt rohkem, kui see KUMU pealt välja paistab. Võlgu on julgelt ehitatud miljardi eest või midagi sinna kanti,“ kommenteeris Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand praegust kultuuriehituste finantseerimiskava.

„Kui vähenevad tulud riigieelarvesse, väheneb ka võimalus teha kulusid. Millised kulutused tehakse konkreetsel ajahetkel, on otsustamise küsimus. Hetkel on valitsuse otsus, et ERMi uus hoone rajatakse ja selleks vajalikud vahendid on 2010. aasta riigieelarves ning 2011.-2014. aasta riigieelarvestrateegias kavandatud,“ rääkis ERMi ehituse sihtasutuse juhatusel liige Peeter Mauer. Tema hinnangul on kultuurikapitali kaudu kultuuriehitiste rajamine võimalik, kuid märksa laiem küsimus on, kas kultuuri rahastamine peaks sõltuma pahedelt laekuvast maksust.

Jaanuari seisuga oli Eestis 160 õnnemängu kohta, kuid detsembriks on neid alles vaid 98. Selle aasta üheteistkümne kuuga on mänguautomaatidelt ja -laudadelt tasutud hasartmängumaksu 196,8 miljonit krooni.

Hasartmängumaksu laekumiseks plaaniti aasta lõpuks 489 miljonit. Paraku on tänavu üheteistkümne kuuga kogunenud kasiinodelt ja teistelt õnneloteriidelt vaid 253,5 miljonit krooni.

Hasartmängumaksu nõukogu esinaine Kaia Iva nentis, et aasta lõpuks jääb summa kavandatust alla 200 miljoni krooni võrra ehk kokku laekub vähem kui 300 miljonit krooni.

Hasartmängumaksu laekumine langes esimesel poolaastal märgatavalt, kuid nüüd on jäänud langus pidama. Iga kuu koguneb hasartmängurite pealt plaanitust 50 protsenti vähem raha.

Vähese maksulaekumise põhjus pole Iva arvates vaid kasiinode sulgemises, vaid ka tarbimisharjumustes ja tarbija meelemuutuses. „Aga on ka väiksem osa, kus hasartmäng läheb rohkem internetipõhiseks ja kuhu meie maksukäsi järele ei ulatu,“ nentis Iva.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. December 2009, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing