Mis juhtus 2009. aastal maailmas?

Sirje Rank 29. detsember 2009, 14:57

Lõppev aasta algas maailmas suurte ootuste ja suurte hirmudega – esimesed seotud eelkõige USA uue presidendi ametisseasumisega ning teised vankuva majandusega.

Nüüd, kus aasta saab ümber, on üldine tõdemus, et kõige hullemat suudeti majanduses vältida – nii USA kui Euroopa majandus on aeglaselt toibumas ja langusest väljas, Hiina rühib edasi enam kui 9%ses kasvutempos.

Kasvu taga on esialgu aga ikka veel riiklikud tugimeetmed ning juba on terendamas uued ohud eesotsas arenenud riikides tohutult paisunud võlakoormaga, mis halvimal juhul võib valla päästa uue kriisi.

Alljärgnevalt aga põgus meenutus lõppevast aastast:

JAANUAR
Maailmas on sel kuul konkurentsitult esiuudiseks USA esimese mustanahalise presidendi Barack Obama ametisseasumine, kellega on seotud ülisuured ootused.

Osa Euroopast külmetab – Venemaa ja Ukraina gaasitülis on tarned katkenud.

Euroopa riigid (Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa …) teatavad üksteise järel uutest abipakettidest pankadele – senised abimiljardid pole laenukraane lahti saanud.

Esimesena finantskriisi ohvriks langenud islandlased taovad parlamendihoone ees protestides potte ja panne kokku, nõudes valitsuse tagasiastumist.

VEEBRUAR
USA president Barack Obama allkirjastab USA ajaloos rekordilise abipaketi riigi majanduse ergutamiseks - kahe aasta peale kokku 787 miljardit dollarit.

Valitsuskriis Lätis - Ivars Godmanise valitsus astub tagasi. Peaministri kandidaadiks saab Euroopa parlamendi liige ja eksrahandusminister Valdis Dombrovskis, kes ütleb, et eelarvekulusid tuleb kärpida veel 700 miljoni lati ulatuses, muidu ähvardab riiki pankrot.

S&P jätab Läti ilma investeerimisjärgu reitingust, kärpides selle tasemele BB+.

Rootsi rehabiliteerib tuumaenergia - võimuparteid tühistavad uute reaktorite ehitamise keelu.

Mure pead tõstva protektsionismi pärast - "eelista kodumaist" maailmas tõusul, olgu tegemist pangalaenude, kaubanduse või tööliste palkamisega.

MÄRTS
WTO prognoosib maailmakaubanduses sõjajärgse aja suurimat 9% suurust langust.

Lätis asub ametisse Valdis Dombrovskise paremtsentristlik valitsus, uueks rahandusministriks saab endine peaminister Einars Repše.

Swedbanki kontsernis võtab Jan Lidénilt ohjad üle Michael Wolf. Erkki Raasukesest saab Swedbank Groupi finantsjuht ning Balti pangandust hakkab juhtima Rootsi panganduskriisi kogemusega Håkan Berg .

„Rootsi zlott“ – ränk majanduskriis Balti riikides rõhub Rootsi krooni, mis kaupleb euro suhtes juba 12 krooni piirimail.

Brüsselis mitteametlikule tippkohtumisele kogunenud valitsusjuhid ei toeta eraldi päästeplaani loomist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele.

Saksamaa naudib autoostu buumi, mille on vallandanud riiklik abipakett, mis annab vana auto uue vastu väljavahetamise eest 2500 eurot toetust.

APRILL
G20 riikide tippkohtumine Londonis, teemaks majanduskriis – luuakse ühisrinne maksuparadiiside vastu ning lepitakse kokku triljoni dollari suurune pakett majanduse toetamiseks – IMF saab värske mandaadi kriisi tõrjumiseks.

IMF külmutab abilaenu väljamaksed Lätile – uus valitsus pole suutnud laenu tingimusi täita.

OECD avaldab esimese mahuka analüüsi (kandidaatriigi) Eesti majanduse kohta, kus seab küsimärgi alla ettevõtte jaotamata kasumi maksuvabastuse ja eesmärgi riigieelarve kulud ja tulud igal aastal tasakaalu saada.

Maksuparadiisid painutavad end rahvusvaheliste standardite alla – viimaste kantsidena kapituleeruvad Costa Rica, Malaisia, Filipiinid ja Uruguai.

Reitinguagentuur S&P jätab Iirimaa ilma AAA reitingust.

WHO hoiatab seagripi epideemia eest, Mehhikos on surnud üle 80 inimese.

Albaania ja Horvaatia liituvad NATOga.

Island hääletab võimule vasakparteid.

MAI
Euroopa Keskpank kärbib euroala enim jälgitud baasintressi määra ühele protsendile, mis on kõigi aegade madalaim tase, ning avalikustab kriisimeetmed euroala laenuturu elavdamiseks.

Esimese kvartali majandustulemused näitavad euroalal väga sünget kvartalit – euroala SKP kahanes eelnenud kvartaliga võrreldes 2,5%.

Rootsi keskpanga otsus valuutavarusid täiendada lööb uuesti lõkkele spekulatsioonid Läti lati devalveerimisest.

JUUNI
Euroopa Parlamendi valimised – võidukad on paremparteid, hääletusest osavõtt on aga ülimadal.

ELi valitsusjuhid toetavad Jose Manuel Barroso jätkamist Euroopa Komisjoni presidendina.

USA autotootja General Motors esitab pankrotiavalduse, USA maksumaksjast saab firma suuromanik.

Välja kuulutatakse uskumatu abielu - maailmas kalleimate ja kiireimate hulka kuuluvaid sportautosid valmistav väike nišitootja Koenigsegg lubab üles osta Rootsi autotööstuse ikooni Saabi.

Läti parlament kinnitab negatiivse lisaeelarve, olukord rahaturgudel rahuneb.

Püramiidskeemis hiigelsummad korstnasse lasknud Wall Streeti finantsist Bernard Madoff mõistetakse 150 aastaks vangi.

Sureb popstaar Michael Jackson.

JUULI
USA presidendi Barack Obama visiit Moskvasse.

Euroopa Komisjon lubab jätkata abilaenu väljamakseid Lätile.

Türgis allkirjastatakse Nabucco gaasijuhtme rajamise kava, mis aitaks Euroopa Liidul vähendada sõltuvust Venemaa gaasitarnetest.

Island esitab taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks.

AUGUST
Valimised Jaapanis viivad võimult enam kui pool sajandit riiki juhtinud Liberaaldemokraatliku partei.

Swedbank küsib aktsionäridelt juurde veel 15 miljardit Rootsi krooni ning loodab, et sellega on panga jaoks halvima stsenaariumi riskid maandatud.

Balti riikides jätkus teises kvartalis kiire majanduslangus, mis ajendab reitinguagentuuri S&P kärpima Eesti ja Läti riigireitinguid.

Saksamaa ja Prantsusmaa üllatavad teatega, et teises kvartalis on majanduse langustrend lõppenud.

SEPTEMBER
Saksamaa kantsler Angela Merkel saab valijatelt uue mandaadi, loob koalitsiooni liberaalse Vabade Demokraatide parteiga. Lubab majanduse ergutamiseks maksukärpeid.

USA keskpanga juht Ben Bernanke nendib, et väga tõenäoliselt on majanduslangus USAs läbi saanud. Tööpuudus riigis on aga üle 10% ning föderaaleelarve defitsiif kolmekordistunud rekordilisele 1,4 triljonile dollarile.

G20 riikide tippkohtumine Pittsburghis kinnistab korra, kus tähtsaim foorum maailma majandusküsimuste arutamiseks on G8 asemel G20, kuhu seni domineerinud lääneriikide kõrval kuuluvad ka Hiina, India ja Brasiilia.

Euroopa Parlament toetab Jose Manuel Barroso jätkamist Euroopa Komisjoni presidendina.

OKTOOBER
Üldine üllatus, kui USA president Barack Obama saab Nobeli 2009. a rahupreemia „erakordsete jõupingutuste eest rahvusvahelise diplomaatia ja rahvaste koostöö tugevdamisel“ ning maailma vabastamiseks tuumarelvadest.

Hiina tähistab kommunistliku riigi 60. aastapäeva.

Iirimaa kiidab teistkordsel rahvahääletusel heaks ELi Lissaboni lepingu, mille eesmärk on muuta 27 liikmesriigiga ühenduse töökorraldus ladusamaks.

Läti valitsus ärritab panku mõttega piirata kodulaenu võtjate vastutus üksnes tagatisvara maksumusega.

Läti kreeditorid on kannatust kaotamas ja nõuavad 2010. a eelarvet koostavalt Lätilt abilaenu tingimuste täitmist. See tähendab kärpeid 500 miljoni lati ulatuses.

Kreeka jahmatab teatega, et riigi tegelik eelarvedefitsiit on seni prognoositust enam kui kaks korda suurem ja küünib 12,7%le SKPst. Agentuur Fitch kärbib Kreeka reitingut.

NOVEMBER
Berliinis tähistatakse 20 aasta möödumist Berliini müüri langemisest.

Euroopa Komisjoni sügisprognoos kinnitab sama, mida Eesti kohta on öelnud juba nii IMF kui EBRD - euro on käega katsuda, kui tuleva aasta eelarves leitakse veel mõned võimalused kulude kärpimiseks või tulude suurendamiseks.

Euroopa Liidu majanduses saab langus läbi – teise kvartaliga võrreldes kasvas SKP kolmandas kvartalis 0,2%. Aastatagusega võrreldes on langus siiski 4,3%.

Euroopa Liit valib uued esindajad - Euroopa Ülemkogu koosolekute juhiks saab Belgia peaminister Herman Van Rompuy ja ELi välisministriks senine ELi kaubandusvolinik Catherine Ashton.

Selgub portfellide jaotus uues Euroopa Komisjonis – uueks rahandusvolinikuks, kellel on oluline roll hindamisel, kas Eesti eurokriteeriumid täidab, saab soomlane Olli Rehn. Siim Kallasest saab transpordivolinik.

Dubai võlaprobleem saadab šokilaine üle maailma finantsturgude.

DETSEMBER
Jõustub Euroopa Liidu Lissaboni leping.

Suure defitsiidi- ja võlakoormaga maadlev Iirimaa võtab vastu karmi säästueelarve, uus kriis kohub aga üles euroala teise riigi Kreeka ümber. Agentuur Fitch kärbib uuesti Kreeka reitingut (ainus euroala riik, millel pole A taseme reitingut), turud kahtlevad Kreeka valitsuse võimes riigi finantsid korda saada.

ÜRO kliimatippkohtumine Kopenhaagenis lõpeb siduva kokkuleppeta, valmistades suure pettumuse.

Euroopa Keskpank hakkab kriisimeetmeid koomale tõmbama.

Läti konstitutsioonikohtu otsus, mille järgi valitsusel ei ole õigust pensione kärpida, tekitab Läti eelarvesse augu ning uue ebakindluse abilaenumaksete jätkumise üle.

Serbia esitab taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks.

Saabi ähvardab sulgemine.

Nord Streami gaasijuhtmel on käes peaaegu kõik vajalikud load.

President Barack Obama toetus on aastaga langenud rekordmadalale – detsembri alguses kiitis presidendi töö heaks vaid 47% USA Gallupi küsitlenud osalenud ameeriklastest. Nii madalalt pole hinnatud veel ühtegi presidenti ametiaja sel etapil. Viimaste küsitluste järgi on toetus veidi kerkinud ning küünib 51%le.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. January 2010, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing