Sarnaselt börsianalüütikutega loodavad kogenud investorid Tallinna börsile 2010. aastaks leebeid tuuli, kuid muretsevad samas väljasuremise pärast. Telekomi börsilt lahkumise järel on investorite arvates lipulaeva raske leida.
Tänasel investoriküljel prognoosivad börsianalüütikud optimistlikult, et Tallina börsil aktsiahindade liikumist peegeldav indeks võib sel aastal kerkida kuni 30 protsenti ja kauplemine aktiviseerub. Aktiivsed väikeinvestorid on aga pessimistlikumad.
Väikeinvestor Arvo Nõgese sõnul on siinsel börsil viimastel aastatel toimetanud skandinaavlased väga suures mahus välja läinud, kuid loogiline oleks, et nad nüüd oma positsioone taastama hakkaksid.
"Kuna euro on meil tõenäoliselt olemas, siis positiivse stsenaariumi puhul ma arvaks, et tuleb korralik tõusuaasta ja kapital tuleb tagasi," ütles Nõges. "Aga ma arvasin ka 2009. aasta kohta, et sellist allamüügi hullust ei tule, kuid tuli siiski. Nii et mina arvan, et tuleb positiivne aasta, aga mürki selle peale ei saa võtta."
Tenlion OÜ juhatuse liige Mikk Talpsepp sõnas, et kuna oodatakse majanduse stabiliseerumist ja teisest poolaastast väikest SKP kasvu, võib arvata, et börsiettevõtete aktsiad jätkavad väikest tõusu, mida juba 2009 alustati. Ta prognoosis, et osa aktsiaid võib tõusta isegi üle 50 protsendi, kuid tervikuna ootaks ta tõusu umbes 20 protsenti.
Väärilist mantlipärijat Telekomile ei ole
"Kui Eesti suudaks tänavu veelgi selgemalt eristuda teistest Balti riikidest ning jõuda liitumiseni euroalaga, naaseksid ka välisinvesteeringud," lisas Talpsepp. Nii võiks tema sõnul saada väikse välisvõlaga Eestist uues majandustsüklis üks Euroopa kiiremini arenevaid tasakaalus majandusi.
Väikeinvestor Stefan Anderssoni sõnul ei saa Tallinna börsi väiksuse tõttu rääkida trendidest, vaid tuleb analüüsida iga aktsiat eraldi, kuid ta arvas, et käive on esialgu madal, mis mõjutab omakorda aktsiaid negatiivselt.
Börsilt läinud Eesti Telekom investorite meelest väärilist mantlipärijat sel aastal ei saa. "Suurima kauplemisaktiivsusega aktsiaks jääb tõenäoliselt Tallink. Majanduse taastudes võib ka Kaubamaja muutuda laiemale ringile praegusest oluliselt atraktiivsemaks," leidis Talpsepp.
Anderssoni arvamusel on praegu kõige rohkem alahinnatud Merko aktsia. "Ettevõte on kaua aega näidanud, et oskab oma äri väga hästi ajada, ent aktsia hind seda veel ei peegelda. Börsil on aga ka kõrgriskiaktsiaid, mis võivad saada nii staariks kui ka katastroofiks, ehk raske on prognoosida, milline aktsia tõuseb või langeb kõige rohkem," lisas ta.
Optimismi börsi heas käekäigus varjutab aga asjaolu, et suur osa välisinvestoreid on Tallinna börsilt lahkunud. "Praegu on Tallinna turg nii mustas augus, et võib juhtuda, et seal istumine kestab veel mõnda aega," tõdes Nõges, kelle sõnul oleks Tallinna börsil atraktiivsust küll, kui seda müüa osataks.
Väikeinvestor: börs on suudetud ära tappa
ASi IT Grupp juht Esti Ehatamm-Koppel on aga Baltimaade börsidel investeerimisest loobunud. "Balti riikides on suudetud börsid kui sellised sõna otseses mõttes ära tappa. Kapitali kaasamise funktsiooni täitsid börsid ainult buumi majal, regulatsioon on nii väikeste turgude jaoks absurdselt karm ning mõningate suuromanike tegevus on olnud teiste investoritega selgelt mittearvestav," ütles investor. "Ka neid inimesi, kelle jaoks Balti turg oli südameasi, enam protsesse ohjamas ei ole. Millest me räägime?" küsis ta.
Küsimus, kas Eesti Energia võimalik börsile tulek midagi muudaks, tekitas investorites vastakaid tundeid. "Mul ei ole sellega seoses mingeid ootusi," ütles Nõges. Tema sõnul on see "pigem meie väikese turu mõttetu mantra", mida korratakse lootuses börsi päästa. "Täiendav ettevõte võiks tõenäoliselt küll tekitada täiendavat huvi, aga see ei saa olla ainuke teema, millele loota."
Vaba raha börsitõusuks liiga vähe
Talpsepp lisas, et Eesti Energia lisandumise üle pole eriti põhjust rõõmustada, sest vaba raha on börsil ja majanduses praegu niigi vähe.
"Pigem tuleb vaadata, kuidas olemasolevate investeeringutega toime tulla. Samas eksisteerib väike võimalus, et Eesti Energia börsiletoomine tõmbaks taas rohkem tähelepanu nii Tallinna börsile kui ka Eesti majandusele tervikuna," märkis ta.
Ehatamm-Koppel leidis aga, et kui energiaettevõte börsile ei tule, võib siinsele aktsiaturule varsti peied korraldada.
Kas investeerida koju või piiri taha?
Kuna välismaal on majandus palju kiiremini taastunud kui Baltimaades, mis on ka aktsiahinnad üles viinud, soovitab Stefan Andersson investeerida pigem koduturule.
Pikaajalisi investeeringuid soovitas ka Arvo Nõges teha koduturul, mida saab terasemalt jälgida. "Kriisitsüklid on järjest lühenenud ja amplituudid suurenenud. Selles mõttes oleks mina ettevaatlik näiteks Hiina ettevõttesse pikaajalisel investeerimisel," märkis ta.
Välismaale investeerides on Nõgese sõnul kõige lihtsam osta koduturuga seotud välismaised ettevõtteid. "Laias laastus on Eesti ja teiste Balti riikide majandus suunatud Stockholmi poole, nii et kindlasti võiks vaadata Stockholmi börsilt ettevõtteid, kes on Baltimaades oma kriisi üle elanud ja kel on siin kasvupotentsiaali."
Esti Ehatamm-Koppel julgustas aga vaatama nii Baltimaadest kui ka Rootsist kaugemale. "Kohalik väikeinvestor ei tohiks piirduda kohaliku turuga ning peaks vaatama globaalset pilti. Sisuliselt on võimalik isegi väiksemate summadega erinevatele trendidele väga lihtsalt mängida. Kõik on hiirekliki kaugusel."
Kommentaarid
Esti Ehatamm-Koppel, ASi IT Grupp juht
Minu peamine fookus on piirkondadel, kus majanduskasv võiks olla jätkusuutlikum ning kus riigid ei maadle tohutute eelarvedefitsiitidega, Aasia, Venemaa, Lõuna-Ameerika. Ka toorainetes ning USA tehnoloogiasektoris on positsioonid. Toorainetes sellepärast, et kuulun nende hulka, kes arvavad, et arenenud riikide valuutad on endiselt aastatepikkuse laenupeo tõttu nõrgad. USA tehnoloogiasektoris sellepärast, et see on sektor, kus eelmisest kriisist tõepoolest ka õpiti. 2010. aastal esialgu hoian neid positsioone, mis mul on, ning keskkonna paranedes võib-olla võtan täiendavaid riske.
Mikk Talpsepp, Tenlion OÜ juhatuse liige, väikeinvestor
Aastal 2010 võivad börsil enim tõusta tsüklilised ettevõtted, näiteks jaekaubandusega tegelevad ettevõtted, mis suudavad ellu jääda. Märkimisväärset tõusu võivad teha ka pangandusettevõtete aktsiad. Kui globaalne majandus jätkab taastumist, siis arenevatelt turgudelt võib saada parimat tootlust. Eesti investorite lemmikaktsiateks välismaal jäävad tõenäoliselt ka 2010. aastal Apple ja Swedbank.
NUMBER• 47% tõusis eelmisel aastal Tallinna börsi indeks. Suurem tõus toimus kevadest sügiseni, aasta lõpus on aktsiate hinnad kõikunud rohkem. USA indeks S&P kerkis eelmisel aastal 23%.
Autor: Väinu Rozental, Kadri Bank
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!