Kärpekäärid lõikasid juhtide tasusid

Tallinkis maksti eelmisel aastal juhtkonnale tasusid 14,1 miljoni krooni eest. Neljaliikmelise juhtkonna iga liikme kohta teeb see kuus keskmiselt ligi 300 000 krooni. Võrreldes 2008. aastaga on seda poole võrra vähem.

Nagu ka mullu, on nüüdki Tallink teema kommenteerimise suhtes tõrges. Kommentaaridest keelduvad nii juhtkond kui ka nõukogu. Pressiesindaja Luulea Lääne teatab, et aastaaruandes avaldatud juhatuse töötasu neljaga jagamine, et leida ühe juhatuse liikme keskmist töötasu, ei anna korrektset tulemust, "sest viimastel aastatel on juhatuse koosseis muutunud".

Kui palume numbrit ettevõttel endal korrigeerida, vastab Lääne: "Sel teemal piirdume aastaaruandes avaldatud infoga." Pressiesindaja sõnul vähendati möödunud majandusaasta lõpus juhatuse liikmete töötasusid 20 protsenti.

Eelmisel aastal Tallinki järel juhtkonna keskmiste palkade edetabelis teisel kohal olnud Arco Vara paistab sel aastal silma aga hoopis vastupidiselt. Juba läinud kevadel ütles Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas, et ettevõttes muudeti 2008. aasta järgselt tasude maksmist kardinaalselt. Vähendati nii tasusid kui ka loobuti ka varasemast boonussüsteemist. "Seega 2009. aastal makstav tasu on mitu korda väiksem," lubas Tomingas läinud kevadel.

Nii juhtuski: Arco Vara paistab sel aastal silma hoopis suurima palkade kärpijana. Juhatuse liikmete töötasu oli 2009. aasta lõpuks vaid veerand sellest, mis aasta varem.

"Olulisem muudatus on seotud sellega, et edukustasude arvestuse aluseks ei saa olla üksnes raamatupidamislik tekkinud kasum," selgitab muutusi Arco Vara juhatuse liige Lembit Tampere. "Teine oluline muudatus oli muidugi ka juhatuse olnud inimeste arvu vähenemine ja on samuti ju selge, et kahjumis ettevõte hoiab kokku ka juhtkonna tasude pealt."

Teine suurem kärpija oli Nordecon International, kelle juhtkonna palgad langesid aastaga 59%. Ettevõtte juhi Jaano Vingi sõnul vähenes juhatuse teenistus kahel põhjusel. Esiteks vähendati kulude kokkuhoiu raames juhatuse liikmete tasusid 15% nagu teistelgi töötajatel. Peale selle ei makstud juhatuse liikmetele tulemustasusid, kuna aasta lõppes kahjumiga. "Ega siis raskel aastal ainult töötajate osas kärpeid saa teha, ikka juhtkonna osas ka," lisas Vink.

Teine börsil olev ehitusfirma, Merko Ehitus, on oma juhtide palku langetanud umbes 17%. Keskmiselt 175 000 kroonise tasuga liikme kohta püsivad Merko juhid aga endiselt ühtede paremini tasustatud börsifirma juhtide hulgas. Merko Ehituse nõukogu esimees Tõnu Toomik vastab e-kirjas lühidalt, et keskmine töötasu vähenes ettevõttes mullu 11,8%, kuid kõrgema sissetulekuga töötajatel rohkem. "Juhtide palgad on otseses seoses kontserni majandustulemustega," ütles ta.

Börsifirmade hulgast paneb kulmu kergitama Silvano FG juhatuse töötasu, mis näib olevat kolmekordistunud, ulatudes 210 250 kroonini kuus.

Ettevõtte finantsjuht Baiba Gegere selgitab aga e-kirjas, et aruande näitajad on iseenesest õiged, kuid nad peegeldavad tegelikku situatsiooni valesti. "Kõige olulisem põhjus on see, et 2009. aasta numbrid sisaldavad eelmistele juhatuse liikmetele makstud kompensatsioone," märgib Gegere.

"Lisaks, kuna SFG on mitmeid erinevate riikide tütarettevõtteid, töötavad juhatuse liikmed grupi sees tavaliselt mitmetel ametikohtadel. 2009. aastal otsustas SFG avalikustada nende töötasude kogusumma kõigis meie ettevõtetes. Samas 2008. aasta numbrid puudutavad ainult emaettevõtte makseid," selgitas Gegere, kuid ei täpsustanud, kui palju on viimase aasta jooksul juhtkonna palgad muutunud.

Kui osade börsifirmade juhid võivad ka pärast palgakärpeid taskusse panna sadu tuhandeid kroone kuus, siis ühe börsiettevõtte juhi rahakotis haigutaks justkui päris tühjus. Nimelt ei maksta palka Trigon Property Development juhile Aivar Kempile.

"Aivar Kempi on tööl ja saab palka Trigon Capitalist ja seetõttu ei vaja praegu palka ka Trigon PDst," selgitab Trigon PD suuromaniku Trigon Wood OÜ nõukogu liige Joakim Helenius.

Trigon Woodi suurosalusega teise börsifirma, AS Viisnurga juhtide kuine keskmine sissetulek on 92 708 krooni, mis on aastaga langenud 16%. Heleniuse sõnul vähendati eelmisel aastal ka juhatuse liikmete arvu, mis oli osa suuremast kärpeprotsessist, et hoida ettevõtet kasumlikuna.

Helenius lisab, et juhatuse liikmete selle aasta tasu suurus sõltub ettevõtte kasumist.

Kuigi börsifirmade juhtkondadel tuli sageli leppida kõvasti kokkukuivanud sissetulekutega, said nõukogude liikmed enamasti endist tasu.

Suurim keskmine brutotasu on Merko Ehitusel, mille nõukogu liige teenis nii 2009. kui ka 2008. aastal keskmiselt 51 666 krooni. Tallinki nõukogu esimees teenib 30 000 ja liikmed 25 000 krooni kuus. Veidi väiksema summaga tasustatakse Harju Elektri nõukogu liikmeid: esimees teenib 25 000 ja liikmed 8000 kuus.

Põhjus, miks nõukogu liikmete palgad juhtkonnaga samalaadselt ei võiks muutuda, on selles, et need määratakse aktsionäride üldkoosolekul. Nordeconi juht Jaano Vink selgitas, et näiteks Nordeconis on nõukogu liikmete tasu püsinud muutumatuna aastast 2006. "Selle muutmiseks oleks tarvis kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, millega kaasnev kulu - ruumide rent, teade üleriiklikus ajalehes jms - nulliks suuresti ära võimaliku tulu. Lisaks on oluline, et nõukogu tegutseb Nordecon Internationalis suhteliselt aktiivselt ja koguneb aastas rohkem kui kümme korda," ütles ta.

Väikeinvestorite kinnitusel neile börsifirmade juhtide tasud oluline info ei ole.

Väikeinvestor Albert Sibrik ütleb, et tema börsiettevõtete juhtide töötasusid eriti ei jälgi. "Usun, et ettevõtete nõukogud on piisavalt pädevad, et juhtkonna tasud paika panna. Selles suhtes ma pole vaenulik või kriitiline juhtide palkade osas," ütleb ta.

Küsimusele, kas börsiettevõtete juhtide palgad võiksid olla avalikkuse jaoks rohkem läbipaistvad, vastas Sibrik, et on ka selle suhtes neutraalne.

"Kui seal ongi mingid nüansid, siis laias plaanis on asi tasakaalus," ütleb ta. Ka ei arva ta, et börsiettevõtete juhid Eestis ala- või ülemakstud oleks. Pigem näeb ta ülemaksmise probleemi riigiettevõtetes.

"Mulle tundub küll, et kui ülemaksmisest rääkida, siis pigem on seda riigiettevõtetes," lausub Sibrik.

Väikeinvestor Arvo Nõges ütleb, et jälgib börsifirmade palkade teemat pigem läbi huumoriprisma. Samas ei väida ta, et see teema talle üldse ei huvi pakuks. "Kui ma kuskil loen, et AirBalticu juht teenib väga kopsakaid summasid, siis kui ma oleksin seal investor, mind see väga huvitaks. Samuti peletab mind eemale Tallinki puhul nn puukfirmade struktuur," räägib ta.

Nõges leiab, et börsifirma juhi palk peab olema motiveeriv. "Kui omanikud ei juhi ettevõtet ja see tihtipeale börsiettevõttele ongi vajalik, siis heade ja motiveeritud inimeste leidmiseks on hea palk hädavajalik," nendib ta.

"Võib-olla keegi saab rohkem kui tegelikult vaja oleks, kuid väga suurt ülemaksmist ma ei näe. Nad pole ala- ega ülemakstud, vaid kuskil vahepeal. Tallinki numbreid vaadates ma nii palju küll ei maksaks, kuid eks see ole omanike otsustada. Eks me oleme ajalehest palga õigustusi ka lugenud," ütleb Nõges.

"See võiks olla avalik tõesti, seal ei tohiks olla mingit ärisaladust," lausus Nõges vastates küsimusele, kas börsiettevõtete juhtide palkade avalikustamine võiks olla selgem?

Väikeinvestor Rene Ilves ei jälgi börsiettevõtete juhtide palkasid. "Kahjuks ei oska antud teemal kaasa rääkida. Mulle see teema eriti korda ei lähe," ütleb Ilves. See on selge, et börsifirmade juhid saavad suuri palku, kuid eks ole vastutus ja närvipinge ka suur.

Kasiinoketi Olympic suuromanik Armin Karu ja Baltika omanike sekka kuuluv ettevõtte finantsjuht Ülle Järv kinnitasid, et juhtide palgad nende ettevõttes ei tõuse.

Olympic EG juhatuse liikmete keskmist sissetulekut on keeruline teada saada, sest ettevõte ei too aastaaruandes eraldi välja nõukogu ja juhatuse liikme tasusid. Kokku maksti nõukogu ja juhatuse liikmetele mullu hüvitisi koos sotsiaalmaksuga 5,9 miljonit krooni. Olympic EG nõukogu esimees Karu ei soovinud täpsustada, kuidas see jaguneb juhatuse ja nõukogu vahel, kuna peab seda konkurentsitundlikuks teabeks.

Karu ütles, et juhtkonna töötasusid vähendati 2009. aastal oluliselt rohkem kui tavatöötajatel. Ta märkis, et ettevõtte prognooside kohaselt sel aastal juhtide töötasudes muutusi ei toimu.

Küsimusele, kas juhte innustab pigem töötasu või aktsiapakk, vastas Karu, et pikaajalises perspektiivis peavad nad suuremaks motivaatoriks võimalust kuuluda ka ettevõtte aktsionäride hulka.

Baltika nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ulatusid eelmisel aastal 4,9 miljoni kroonini. Ka Baltika ei täpsustanud, kuidas makstud tasude kogusumma jaguneb nõukogu ja juhatuse vahel. Baltika finantsdirektor, juhatuse liige ja üks omanik Ülle Järv ütles, et juhatuse palgad käituvad samuti nagu kõigil teistel töötajatel.

"Kui ettevõte teenib kahjumit, siis boonuseid ei maksta. Lisaks vähendati 2009. aastal kõigi Baltika töötajate, sealhulgas juhatuse liikmete põhipalka 10% võrra ja boonuseid ei makstud." Küsimustele, millist töötasu Baltika selleks aastaks prognoosib, vastas Järv, et tasu kasvu nad ei planeeri.

Tallinna Kaubamaja nõukogu esimees Jüri Kao ütles, et juhtide tasust moodustab suurema osa ettevõtte majandustulemusest sõltuv tulemustasu. "Viimase aasta kehvemad tulemused on selle osa viinud miinimumini ning protsentuaalselt on juhtide palgad võrreldes tavatöötajate palkadega langenud märgatavalt rohkem," lisas ta.

Võib oletada, et Tallinna Kaubamaja juhatuse ainus liige Raul Puusepp saab tütarfirmade juhatustest lisa. Näiteks Tartu Kaubamaja aruandes on kirjas, et tegev- ja kõrgemale juhtkonnale maksti aasta jooksul tasusid 651 000 krooni. Puusepp on ka selle tütarfirma juhatuse esimees. Graafikus ei ole Puusepa palgamuutust võrreldes 2008. aastaga, sest Tallinna Kaubamaja ei avaldanud seda.

Kui Tallinna Vesi vähendas eelmisel aastal juhtkonna palka umbes 17%, siis ettevõtte üldised palgakulud aga kasvasid 2009. aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10,6%. Tallinna Vee pressiesindaja sõnul oli selle põhjuseks AS Maardu Vesi 23 töötaja ülevõtmine.

ASil Tallinna Vesi ei ole aktsiatega seotud boonussüsteemi. Tallinna Vesi maksis eelmisel aastal ka juhtimistasusid kokku 20 miljoni krooni ulatuses. Firmast aga kinnitati, et juhatuse ja nõukogu liikmed juhtimistasudest osa ei saanud.