Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti-Läti lõimumine: ühised riigikaitse kursused Ruhnu saarel
Peaminister Andrus Ansipi tänase Riia visiidi raames jõuab avalikkuse ette Eesti-Läti tulevikukoostöö raport, mis sisaldab 62 ettepanekut 9 valdkonnas.
Kui 2008. aastal valminud sarnane Eesti ja Soome koostöövõimalusi analüüsinud raport pakkus lennukaimate ideede hulgas ühiseid kosmosetehnoloogia ja polaaruuringuid, siis täna avalikustatud sarnane uuring Eesti ja Läti tihedamatest suhetest visandab kahe riigi ühiseid kõrgema riigikaitse kursuseid Ruhnu saarel ning suurima veeldatud maagaasi terminali Läänemere idakaldal, mille käitajaks Läti-Eesti-Katari ühisettevõte.
Uuringu tellisid Andrus Ansip ning Läti peaminister Valdis Dombrovskis läinud aasta sügisel, et kaardistada kahe riigi koostöö potentsiaal ning esitada konkreetsed ettepanekud kahepoolsete suhete tihendamiseks.
Raporti koostajaks oli Eesti poolt BNSi juht Anvar Samost ja Läti poolt välisministeeriumi poliitikaplaneerimise büroo juhataja Andris Razans.
Nagu Eesti ja Soome puhul, tõdeb seegi raport, et kahe naabri suhted on riikide tasandil väga head, kuid tegelikult teatakse Eestis ja Lätis teineteise tegemistest ja suundumustest väga vähe. Takistuseks on keelebarjäär, negatiivsed stereotüübid ning nõrk huvi. Teineteist nähakse tihti konkurentidena, erinev on poliitiline kultuur ning suhete arendamise viisid Venemaaga. Emotsionaalsele eemaldumisele aitavad kaasa ebapiisavad transpordiühendused.
Raport leiab, et näiteks majanduse vallas võiksid Eesti ja Läti liikuda maksusüsteemide ühtlustamise suunas ning koordineerida omavahel suuremad transpordiprojektid – prioriteetide seas peaks kindlasti olema Rail Baltica. Energeetikas on mõlema riigi huvides ühise Balti energiaturu loomine – suurendada võiks elektrivõrgu ülekandevõimsusi kahe riigi vahel ning ühtlustada seisukohad ELi Venemaaga seotud energiapoliitika osas. Turismis võiks piirkonna tutvustamisel kolmandates riikides seljad kokku panna ning rõhutada n.ö jagatud Balti ja Põhjamaade identiteeti.
Pikalt on raportis juttu kultuurist ja haridusest, keeleõppest. Nenditakse, et kindlasti vääriks mõlema riigi toetust Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias, omajagu kasutamata potentsiaali on pakutava kutsehariduse koordineerimisel piirialadel. Oluliselt tihedam ja sisukam võiks olla kahe riigi ametnike suhtlus ja koostöö.
Kui raporti ideed ellu viiakse, on Läti ja Eesti autorite visiooni järgi aastal 2020 „andekate välismaalaste jaoks väga atraktiivne keskkond“, kus on käibel euro, kõrge elatustase ja head rahvusvahelised ühendusvõimalused. Laialdaselt räägitakse läti ja eesti keelt paralleelselt inglise keele ja muude võõrkeeltega. Eestis on Paldiski lähedusse ehitatud tuumaelektrijaam, mis kuulub Läti ja Eesti põhivõrguettevõtete ühendamisel loodud börsifirmale Liivi Energia ning Soome Pohjolan Voimale. Turism kahe riigi vahel on sama vilgas kui tänasel päeval Soome ja Eesti vahel. Ruhnu saare riigikaitse kursustel osalemisest on saanud prestiiži küsimus.