Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dividendid tõid BLRTsse tüli

    Eesti rikkaimate ettevõtjate hulka kuuluvad BLRT Grupi suuromanikud on ettevõtte dividendipoliitika tõttu tülis ning kaks leeri üritab väikeosanikelt aktsiaid kokku ostes ettevõtet enda kontrolli alla saada.

    Aastaid on BLRT juht ja suuromanik Fjodor Berman ajanud dividendide mittemaksmise poliitikat, suunates kasumi firma arengusse. Siiani on omanikutulu aeg-ajalt nõudnud väikeaktsionärid, juuni lõpus toimunud aktsionäride koosolekul toetasid seda ka suuromanikud Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin.
    Bermanil õnnestus teema maha võtta, tuli jäi aga süte alla hõõguma. Juulis kutsuti Kovalenko ootamatult BLRT Grupi juhatusest tagasi. Pealtnägijate sõnul toimus enne seda Kovalenko ja Bermani vahel kontoris kõva sõnavahetus. Probleemiks ettevõtte dividendipoliitika.
    Bermani kinnitusel oli Kovalenko pidanud dividendide teemal salaja läbirääkimisi tema selja taga. "Üllatus oli seda suurem, et Kovalenko oli järk-järgult eemaldunud ettevõtte juhtimisest juba mõne aja jooksul, sekkumata ettevõtte ellu ja osalemata juhatuse koosolekutel," märkis ta.
    Kasvavad tehingud BLRTga
    Fjodor Bermanil oli koos venna Igor Bermani, poeg Mark Bermani ning suuruselt neljanda aktsionäri Valeri Karkatšoviga eelmise nädala keskpaiga seisuga kokku 47,1% aktsionäride häältest. Kovalenkol ja Gnidinil on kahepeale 33,9% häältest, kuid nad on rääkinud, et tahavad ettevõtte juhtimise üle võtta.
    "On äärmiselt ebameeldiv ja kahetsusväärne, et inimesed, kellega oled üle 20 aasta koos töötanud, peavad kulissidetaguseid läbirääkimisi ettevõtte ülevõtmiseks. Dividendide teema on lihtsalt kattevari," sõnas Berman.
    Et kummalgi pole enamusosalust, on asutud väikeaktsionäridelt aktsiaid kokku ostma. Seda kinnitab ka väärtpaberite keskregister, kus viimastel päevadel on aktiviseerunud tehingud BLRT aktsiatega.
    Tegu on ettevõttega, mille väärtus ulatub ligi 6,4 miljardi kroonini. Ühe A-aktsia väärtuseks teeb see jämedalt võttes 7,6 miljonit krooni ning B-aktsia omaks 385 000 krooni. Äripäeva andmeil makstakse väikeaktsionäridele A-aktsia eest 120 000 krooni ning B-aktsia eest 2500-5000 krooni.
    Müü aktsiad või lahku töölt!
    Tehasest pärineva info järgi kutsus juhtkond läinud kolmapäeval mitu ettevõttes töötavat keskastmejuhist väikeaktsionäri vaibale ning neile pandi aktsiate müügi leping nina alla. Müügi alternatiiviks olevat olnud töölt lahkumine. "Minule teadaolevalt selliseid asju tehtud ei ole," kinnitas aga Berman.
    Tema sõnul on praegu eesmärk lõpetada ebameeldivad ja ettevõttele ohtlikud protsessid. "Tänases makromajanduslikus olukorras on dividende maksta ohtlikule teele minek. Samas ei välista ma tulevikus ei dividendide väljamaksmist ega BLRT börsil noteerimist," kinnitas ta.
    Valeri Kovalenko ütles, et vaidlust aktsionäride vahel pole ja kõik on korras. Kas olete kuulnud, et tehases survestatakse väikeaktsionäre aktsiaid müüma? "Olen puhkusel ja ei tea, mis seal toimub, aga võtan teie info teadmiseks," märkis ta vaid.
    Kommentaarid
    Jevgeni Kolesnikov, BLRT Grupi väikeaktsionärMinu poole pöörduti, et ma aktsiad maha müüksin. Kuna 15 aasta jooksul ei ole ettevõte dividende maksnud, siis ma võtsin pakkumise vastu. Müügihinda ma ei kommenteeri, aga arvan, et sain aktsiate eest normaalse hinna.
    Aktsionäride üldkoosolekul ma ei käinud, kuid mulle räägiti, mis seal toimus. Konflikti põhjustest ma rääkida ei tahaks. Mul on kahju, et see info on väljunud aktsionäride ringist ning jõudnud avalikkuse ette. Ausalt öeldes on seal lahkhelisid alati olnud, kuid need pole varem võib-olla nii suured olnud.
    Loomulikult pole see normaalne, et dividende ei maksta. 15 aastat on ettevõttesse kapitali akumuleeritud ning ettevõte on kasvanud väga suureks. Kuid ka sel aastal ei maksta dividende. Seepärast pole ka väikesel aktsionäril mitte mingisugust motivatsiooni aktsionäriks edasi jääda.
    Nikolai Pervushin, BLRT Grupi väikeaktsionär
    Mul on väike kogus aktsiaid ning neid ma maha ei müü. Kaks aastat tagasi lahkusin tehasest pensionile ja need aktsionäride vahelised kokkupõrked mind ei puuduta. Alguses elasin sellele kaasa, enam mitte.
    Mäletan, et omal ajal oli tehasel raske ja võib-olla oli juhatusel õigus, et kogu raha pandi ettevõtte arengusse. Loodan, et kunagi hakatakse ka dividende maksma. Ma arvan, et kõik laheneb ja asjad loksuvad oma kohale.
    Äripäeva Rikaste TOP (2008. a andmeil):
    BLRT Grupp AS
    Aktsiakapital 15 mln kr.210 A-aktsiat (nimiväärtus 12 000 kr), 12 480 B-aktsiat (nimiväärtus 1000 kr).Üks A-aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul 100 häält, B-aktsia 10 häält.Mulluse aruande järgi oli grupil laene vaid 423,6 miljoni krooni eest, mis moodustas alla kümnendiku ettevõtte varade mahust. Grupi finantspositsiooni tugevust näitab ka see, et eelmisel aastal vähendas BLRT laenukoormust 158 miljoni võrra ning pangalaenude intress on nii madal kui kuue kuu Euribor +0,38%-0,75%. Ettevõtte varadest viiendiku (831 miljonit krooni) moodustas eelmise aasta lõpus raha.BLRT osanike seas kolm miljardäri
    2. koht Fjodor Berman 2,6 miljardit krooni13. koht Valeri Kovalenko 1,5 miljardit krooni20. koht Mihhail Gnidin 1,1 miljardit krooniBLRT Grupi juhatus: Fjodor Berman (juhatuse esimees), Igor Berman, Fjodor Kvitš, Anatoli Onolov.Nõukogu liikmed: Mark Berman (nõukogu esimees), Veronika Ivanovskaja, Mihhail Gnidin.
    BLRT suurimad aktsionärid
    1. Fjodor Berman 38,9 protsenti aktsiakapitalist ning 32,7 protsenti aktsionäride häältest.2. Valeri Kovalenko 22,9 ja 203. Mihhail Gnidin 16,3 ja 13,94. Valeri Karkatšov 5,5 ja 95. Dmitri Kubõškin 3,9 ja 6,86. Galina Aleksandrova 1,5 ja 4,9Osaluse ja häälte osakaalu erinevus tuleb A- ja B-aktsiate erinevast kaalust.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.